järgi mõistetud karistusest, Viru Maakohtu 04.septembri 2012.
järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 23.septembri 2008.
lg 2 - § 113 järgi mõistetud karistusest ning Tartu Maakohtu 24.märtsi 2006.
S § 113 puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, siis tuleb H.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda KarS § 76 lg 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ja p 2 kohaselt siis, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna materjalidest nähtub, et H.A kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel, siis tuleb tema karistusaega arvestada viimase, s.o Tartu Maakohtu 23.augusti 2013.a kohtuotsuse järgi. Samuti tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel arvata viimase kohtuotsuse järgi süüdimõistetu karistusaja algust. Seega tuleb H.A karistusaja algust arvata 23.augustist 2013.a (erinevalt KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisest, mil karistusaja algust tuleb arvestada lähtuvalt esimese kohtuotsusega mõistetud karistusaja algusest) ning lugeda, et KarS § 76 lg 2 sätestatud tähtajad on tema puhul saabunud. Samas aga tuleb arvestada ka seadusandja poolt KarS § 76 lg 1 väljendatud tähtajapiiranguga, millest tulenevalt ei vabastata tingimisi ennetähtaegselt alla 6-kuulise karistusajaga isikuid või isikuid, kes on reaalselt ära kandnud vähem kui 6 kuud mõistetud karistusajast. Kuigi nimetatud piirang on otseselt sätestatud vaid KarS § 76 lg 1, siis leiab kohus, et vastavat piirangut tuleb siiski kohaldada ka tähtaegade arvestamisel KarS § 76 lg 2 alusel. KarS § 76 lg 1 puhul on tegemist regulatsiooniga, mis sätestab ennetähtaegse vabastamise võimaluse arvestamise kergemate kuritegude ja ettevaatamatusest toime pandud kuritegude puhul, samas kui lõige 2 sätestab ennetähtaegse vabastamise võimaluse arvestamise raskemate kuritegude puhul. Seega peaks loogiliselt tuletatuna olema isiku ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemisel lõige 2 alusel igal juhul täidetud ka lõikest 1 tulenevad tingimused ning lõike 2 alusel vabastamise tingimused ei tohiks olla süüdimõistetu jaoks leebemad kui lõike 1 alusel kergemates kuritegudes süüdimõistetud isikute vabastamise puhul. Kuna lõike 2 alusel vabastamise tingimuste arvestamisel 6-kuulise piirangu arvestamata jätmine seaks nimetatud alusel vabastatavad isikud kahtlemata soodsamasse olukorda, kui isikud, kelle vabastamise tingimusi arvestatakse lõike 1 alusel, mis ei saa aga olla seadusandja eesmärgiks, siis leiab kohus, et 6-kuulist tähtajapiirangut tuleb järgida ka lõike 2 puhul. Seega saab kohtu hinnangul KarS § 76 lg 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastada vaid isikuid, kes on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud ja nõustuvad elektroonilise valve kohaldamisega või kes on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et Tartu Maakohtu 23.augusti 2013.a otsusega H.A-le mõistetud lõplik liitkaristus on väiksem kui 6 kuud, leiab kohtunik, et H.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamine ei ole seaduse kohaselt võimalik. Seega jätab kohus H.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata ja tagastab süüdimõistetu isikliku toimiku Tartu Vanglale. Juhindudes KrMS § 431, kohus määras: Jätta läbi vaatamata materjalid H.A (IK xxx) vabastamiseks temale Tartu Maakohtu 23.augusti 2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus edastada H.A-le ja Tartu Vanglale koos H.A isikliku toimikuga. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.