4-17-3153/7

Väärteoasi 4-17-3153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 25.05.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,17,006088 O.H karistamises LS§ 201 lg.2 järgi Kaebuse esitanud isik O.H, isikukood XXX, elukoht Xxxx, e-post: xxxx. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada O.H kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 25.05.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,17,
2. Teha uus otsus ning määrata O.H-le Liiklusseaduse § 201 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku suuruses summas, s.o. 400 eurot. KarS§ 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv summas 400 eurot kuulub tasumise ositi 10 kuu jooksul igakuiselt 40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustatud otsuse sisu: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 25.05.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,17,006088 tehtud otsusega tuvastati, et O.H 06.05.2017 kell 08:35 Nõmme linnaosas Tallinnas , Harju maakonnas , Tallinn - Rapla – Türi te, 4 km juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud ning pani sellega toime Liiklusseadus § 201 lg. 2 sätestatud väärteo. Kaebuse sisu: O.H esitas 05.06.2017.a. kohtule kaebuse, milles palub talle mõistetud karistust kergendada. Kaebaja selgitab, et saab oma eksimusest aru ning kahetseb, kuid tegemist oli hädavajaliku sõiduga ja lubadega juhti ei õnnestunud leida. Kaebaja kasvatab üksinda xxxx Xxxx, lapse emalt ta elatist ei saa. Kaebaja töötab Xxxx, on käesoleval aastal hädas tervisega ja tema 10 kuu (alates septembrist 2016 kuni 2017 mai kuuni) keskmine palk koos haigusrahadega on 358,34 eurot. Seega määratud rahatrahv moodustab 2,5 kuu palga. Materiaalselt ei ole Kaebajal võimalik tasuda nii suurt rahatrahvi. Ta peab ülal alaealist last ( toit, riided, koolitarbed, üür jne.). Suure rahatrahvi tasumisega jääks ta koos pojaga väga raskesse materiaalsesse olukorda. O.H palub arvestada nii tema puhtsüdamlikku kahetsust kui materiaalseid võimalusi ja vähendada rahatrahvi ning ajatada selle maksmine võimalikult pikaks ajaks. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja, tutvunud O.H kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks karistusmäära vähendamise osas kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud taotluse rahuldamisega. O.H-le on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatuga, samuti Riigikohtu juhistega. Kaebajale määratud rahatrahvi suurus on proportsionaalne isiku süü suurusega ning karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke arvestav. Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri teatiselt nähtub, et Kaebajat on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega oli menetlusalusel isikul juba kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse, oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt ja eripreventiivsetel kaalutlustel on vajalik kohaldada tema suhtes karistust üle sanktsiooni keskmist määra. Vaid sanktsiooni keskmisest määrast suurem karistus omaks Kaebajale piisavat eripreventiivset mõju õigusrikkumiste toimepanemise lõpetamiseks. O.H pani väärteo toime kavatsetult, teades, et tegu on keelatud ja sellele järgneb karistus. Menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetluse käigus ei tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud O.H poolt väljendatud kahetsust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ostus muutmata, kuid ei vaidle vastu, kui auväärt kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et O.H kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada karistuse määra osas ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja vaidlustab talle kohaldatud rahatrahvi suurust. Menetlusalune isik on väärteoasjas ise andnud ütlused, et rikkumisega on nõus, kahetseb väga tehtut. 06.05.2017.a. on menetlusalune isik andnud ütlused, mille kohaselt tegi talle lahases olev jalg väga valu ning ta tahtsi tulla Mustamäe haiglasse Tallinnas, kuna Rapla haiglas ei ole nii head ravivõimalused. Ta otsis lubadega juhti, kuid selleks päevaks kedagi ei leidnud ning võttis vastu otsuse ise haiglasse sõita. Toimepandut kahetseb väga. Kohus on seisukohal, et määratud rahatrahv Kaebaja seisukorda arvestades ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selliselt määratud karistus ei saa olema menetlusalusele isikule piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks vaid võib tekitada pigem olukorra, kus Kaebaja hakkab määratud kohustusest kõrvale hiilima. Kohus möönab, et juhtimisõiguseta isik liikluses on ohtlik nii iseendale, kui teistele liiklejatele ning O.H teguviisil ei ole õigustust, kuid karistuse määramisele tuleb lähtuda ka süüdlase isikust konkreetsel ja nimelt vastavalt KarS § 56 sätetele on karistamise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid 3 ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. O.H on kohtule esitanud tõendina Töölepingu nr: 74, mille punkt 3 sätestab, et tema töötasu XxxxOÜ-s on 430 eurot (bruto). Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et O.H kasvatab üksi oma alaealist poega ning lisaks muudele kuludele tasub ka kõik lapsega seonduvad kulud. Keskmine brutokuupalk oli
4. aasta II kvartalis 1242 eurot, Seega on ilmselge, et O.H igakuised sissetulekud on tunduvalt alla keskmise kuuplaga. Rahatrahvi määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud Karistusregistri teatisega, milles nähtub, et Kaebajat on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega oli kohtuvälise menetleja hinnangul Kaebajal juba kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse, oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt ja eripreventiivsetel kaalutlustel on vajalik kohaldada tema suhtes karistust üle sanktsiooni keskmist määra. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kuigi kohus suhtub jätkuvalt taunivalt igasugustesse liiklusalastesse väärtegudesse, tuleb käesoleval juhul vaagida ka asjaolu, miks O.H sõidukit juhtima hakkas. Kaebaja ütlused selle kohta, et seoses valudega oli tal vaja sõita haiglasse, loeb kohus usaldusväärseks, kuivõrd väärteo toimepanemise ajal oligi Kaebaja töövõimetu. Samuti nähtub Karistusregistrist, et kuigi Kaebajal on 9 kehtivat väärteokaristust, jäävad rikkumised ajaperioodi 2010-
5. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et käeoleval hetkel on O.H näol tegemist süstemaatilise väärtegijaga. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, samuti Kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust, asub kohus seisukohale, et määratud rahatrahvi on võimalik vähendada alla sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahv 100 trahviühiku suuruses summas, s.o 400 eurot on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada O.H edaspidi elama õiguskuulekat elu ning mitte toime panema liiklusalaseid ega muid rikkumisi, samuti aru saama oma teo keelatusest ning sellest, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on vastutustundetu, selline käitumine ohustab teda ennast kui ka teisi kaasliiklejaid. Kohus arvestab O.H majanduslikku olukorda ja samuti seda, et menetlusalune isik on pere ainuke toitja ja määrab rahatrahvi 400 eurot tasumisele 10 kuu jooksul vähemalt 40 eurot kuus. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
6. Piret Liivo Kohtunik 4