Kirjeldatud tegevusega rikkus N. G liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2, § 90 lg.1 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg.1, § 227 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.07.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,17,005063 määrati N.G -le karistuseks juhindudes KarS § 63 lg.1-st Liiklusseaduse § 201 lg.1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kaebuse sisu. Kaebaja N.G palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt 27.07. 2017.a. väärteoasjas nr 22315,17,005063 tehtud otsus tühistada ning seda põhjusel, et kaebaja arvates oli väärteoprotokollis tunnistajana märgitud isik ilmselgelt ebakaines olekus ning selline isik ei tohiks mõista kohut teiste üle. Kuna kaebaja oli kõvasti hilinenud tööle, siis ainult seetõttu ei kutsunud ta teisi politseinikke ,et kontrollida teda kontrollinud politseiniku kainust Palub kõigepealt sooritada pisteline kontroll, et alkohoolikust politseinik kõrvaldada ametist ja võtta ka tunnistus alkoholi tarvitanud politseinikult. POOLTE SEISUKOHAD N.G on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles soovib asja lahendada kirjalikus menetluses ning palub tühistada temale mõistetud karistus. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub alus ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja , tutvunud N.G kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebuses toodud asjaolud politseiametniku käitumise kohta, millele kaebaja aktiivselt rõhub ei oma käesolevas väärteoasjas mingit tähtsust ega ole käesoleva menetluse esemeks ning palub jätta sellised väited tähelepanuta. Isik pani toime ohtliku liiklusalase väärteo. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. 2 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, uurinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti, leiab, et kaebus on põhjendamata ning Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsus tuleb jätta muutmata. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et N. G juhtis 07.07.2017.a. kell 10.53 Rae vallas Jüri alevikus Aruküla teel liikudes Aruküla suunas mootorsõidukit kiirusega 72+- 3 km/h, asulasisesel teel suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ületas kiirust mitte vähem kui 19 km/h võrra. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 02.06.2017.a.
Kirjeldatud tegevusega rikkus N. G liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2, § 90 lg.1 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg.1, § 227 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.07.2017.a. otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,17,005063 määrati N.G -le karistuseks juhindudes KarS § 63 lg.1-st Liiklusseaduse § 201 lg.1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1 ja § 15 lg.1 p.2 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega , samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Maanteeameti liiklusregistri andmetel puudus N.G 07. juulil 2017.a. mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kahetseb N.G eksimust, tema arvas, et peale juhilubade kehtivuse lõppu võib veel mõni aeg sõidukit juhtida (tema arvates 6 kuud ). Samuti tunnistab ta vähest kiiruse ületamist, kuna kiirustas tööle ja sõitis võõra autoga ning ei tunnetanud kiirust. Kohus leiab, et esitatud kirjalike dokumentide pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle Liiklusseaduse § 201 lg.1 ja
lg.1 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku kaebuses toodud asjaolud politseiametniku käitumise kohta, millele kaebaja rõhub ei oma käesolevas väärteoasjas mingit tähtsust ega ole käesoleva menetluse esemeks ning jätab need tähelepanuta. Kaebajale määratud karistuse osas leiab kohus järgmist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 3 kaitsmise huvisid.
lg.1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt- rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et N.G suhtes ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning karistus on määratud KarS § 63 lõike 1 kohaselt
lg.1 järgi N.G teo raskusest lähtuv süü suurus on kohtuvälisele menetlejale andnud aluse karistada menetlusalust isikut sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistusega.(rahatrahv 125 trahviühikut.) Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on N.G varasemalt väärteokorras kahel korral karistatud, üks kord NPALS § 15
Mõlema karistuse kohta karistuse täitmise info puudub. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et teo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on võimalik kõneleda süüdlase kergemeelsest suhtumisest eelnevalt toimepandusse ja ka toimepandud teosse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et N. G senine käitumine näitab tema üldist suhtumist muuhulgas liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast käitumist . Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-135. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.