Obsah (5)
§ 76§ 75§ 215§ 74§ 651-16-8399 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-8399 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljo
§ 76
lg 5 alusel allutada U.A kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
§ 75
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada U.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
§ 75
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud/narkootikume tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm; 6) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
- U.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- U.A vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja U.A-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.11.
- a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 11.10.
- a kohtuotsusega tunnistati U.A süüdi
§ 215lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda Kr
MS § 238 lg 2,
§ 74
lg 5,
§ 65lg 2 alusel 2 aasta ja 5-kuulise vangistusega.
Karistuse kandmise algus oli 19.08.
- a ja lõpp on 19.01.
- a. U.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, töötab ja läbis riigikeele A2 taseme õppe. Distsiplinaarkaristusi on
- U.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja positiivselt toetavate isikutega – lähedastega, kuid puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. 3 U.A taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta U.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse leiab, et U.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, kuriteod on varavastased,
- korral kasutas kolmes episoodis vägivallaga ähvardamist. Samuti kuritegude muster ei kordu, kuna viimases kuriteos olid tal tööriistad kaasas, seega võib arvata, et kuritegu oli planeeritud. Vägivaldsus ei ole isikule üldiselt omane ja käesolevalt seda ka ei kasutatud. Soodusteguriks on joovastite tarvitamine (joobes olek), enesekesksus ja impulsiivsus. Vangistuses U.A on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, töötab ja läbis riigikeele A2 taseme õppe. Distsiplinaarkaristusi on
- Vanglamaterjalide kohaselt U.A on meditsiiniosakonna andmetel remissioonis sõltlane, viimati süstis amfetamiini
- a oktoobris. 13-aastaselt proovis esmakordselt kanepit, Iirimaal hakkas 16-aastaselt seda regulaarselt suitsetama, pisendab kanepi ohtlikkust. On proovinud enda sõnul kõike, mis joovet tekitab, aga Eestis on tarvitanud metamfetamiini ja amfetamiini - esialgu inhaleeris, siis hakkas süstima (4 a tagasi). Isik on saanud narkootikumide võõrutusravi. Kohus on määranud isikule lisakohustuseks jätkata alustatud ravi, mistõttu käis 09.06.
- a PERH-i psühhiaatriakliinikus arsti vastuvõtul ja talle määrati ravi jätkamine dr G. Palmi vastuvõttudel. Ravi lõppes seoses vangistusega, isik väidab, et ei mõtle narkootikumidele. Hindab enda tervist rahuldavaks, põeb kroonilist haigust.
- a tehtud röövid on seotud vajadusega hankida raha narkootikumi ostmiseks. Käesolev kuritegu ei ole seotud narkootikumide hankimise või tarvitamisega. Vägivallategusid ei ole ta enne röövimist toime pannud, kuigi tunnistab, et Iirimaal uude kooli minnes olid kohanemisprobleemid, toimus ka kaklusi. Agressiivsus ei ole isikule üldiselt omane, võõrastesse tülidesse eelistab võimalusel taandumist sekkumisele. Kuriteod viitavad impulsiivsusele ja enesekesksusele, arvestab ainult hetkesoovide täitmise vajadusega ja tagajärgedega ei arvesta. Oma majanduslikke probleeme ei oska muul viisil lahendada kui varastades ja ohvriempaatia on tal puudulik. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus, eriti aga kaupluste töötajad. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 62 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta ja 3 kuu on pannud U.A mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. U.A on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxxx ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge 4 saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.A , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/