1-13-6587/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2015 Jõhvi kohtumajas Toimiku number 1-13-6587 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse Süüdimõistetu E.S, isikukood XXX, elukoht xxx, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 8.10.2015 erakorraline ettekanne, E.S´le Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangistusega ja selle täitmisele pööramiseks. 6.11.2015 avalikul kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova Taotlus Asja arutamise aeg Tuvastatud asjaolud E.S tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6587 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.06.
2. kohtuotsusega mõistetud karistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et E.S hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 08.10.2015 on E.S sooritanud 304 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 296 tundi. Erakorralise ettekande põhjuseks on E.S katseaja lõpp 11.10.2015 ja üldkasulikust tööst kõrvale hoidmine. 05.10.2015.a. oma seletuses kirjutab E.S, et seoses probleemidega kodus ja püsiva elukoha puudumisel pole tal üldkasulikku tööd võimalik teha. Esimesel registreerimisel 23.10.2013.a. selgitati E.S-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. E.S alustas üldkasuliku töö tegemist 30.10.
3. Perioodil, mil isik üldkasuliku töö tunde sooritas, on leidnud aset kaks üldkasuliku töö tegemise korra rikkumist, mille kohta 01.09.2014 ning 26.02.2015.a. olid koostatud rikkumise fikseerimise aktid ja hooldusalusele oli tehtud kirjalikud hoiatused. Edaspidi üldkasuliku töö tunde sooritas ta nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest. 1 E.S kohta on esitatud juba teine erakorraline ettekanne, esimese erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli 01.04.2015 E.S seletus, kus ta kirjutas, et soovib oma üldkasuliku tööd mitte jätkata, seoses uuel aastal vastuvõetud seadusega. 14.07.2015 Viru Maakohus andis E.S-ile võimaluse jätkata üldkasuliku tööd kuni katseaja lõpuni. 06.08.2015 E.S tuli registreerimisele ning ütles, et ei soovi üldkasuliku tööd teha, ajakava ei koostatud, nii et E.S peale selle ei sooritanud üldkasuliku tööd ühtegi tundi. Lähtudes ülaltoodust ning vastavalt KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik taotleb E.S-ile karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistus pöörata täitmisele. E.S selgitas, et ta ei soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning E.S-ile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele erakorralises ettekandes toodud põhjendustel. E.S käitumine selgelt ilmestab, et ta ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt kehtestatud tingimusi. E.S pole sooritanud üldkasuliku tööd selle sooritamiseks ettenähtud tähtajaks, millega hoidus kõrvale Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusest. Vastavalt KarS § 69 lg 6 (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis) kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kuna E.S hoidus kõrvale ÜKT s ooritamisest, tuleb Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega E.S-ile mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tunni ulatuses, millest käesolevaks ajaks on sooritamata 296 tundi pöörata täitmisele. Sellest tulenevalt peab E.S ära kandma 148 päeva s.o. 3 kuud 28 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 428, kohus M Ä Ä R A S: Rahuldada erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pöörata täitmisele E.S-ile, isikukood XXX Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega 1-13-6587 mõistetud kandmata karistuse osa – 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates E.S ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada E.S suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Määruse ärakiri edastada E.S-ile ja Viru Vanglale. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Loretta Pikma 2