Obsah (6)

§ 121§ 4231§ 64§ 73§ 78§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 16.11.2015 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-15-9291 (15230104871) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) § 121 lg 2 p 2; § 4231 järgi kokkuleppemenetluses. Nelli Romanyuk Prokuröri abi Süüdistatav J.N isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel – vene keel, valdab eesti keelt; põhiharidus; töökoht: ASXXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend puudub. Määratud kaitsja Madis Mahlapuu (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista J.N

§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. Süüdi mõista J.N

§ 4231järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 4.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel jätta J.N-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluv 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui J.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 5.

§ 78

p 1 järgi hakkab J.N katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.11.2015.a 2

1. Välja mõista J.N-ilt sundraha 585,00 eurot ning kaitsjatasu 96,00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 6 (kuue) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „J.N , 1-15-9291, menetluskulu.“ Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus J.N süüdistatakse selles, et tema olles 15.12.2014 (tegu 24.11.2014) ja 24.11.2014 (tegu 02.11.2014) karistatud Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 16.06.2015 kella 01:55 ajal Tallinnas Narva mnt 90 maja juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani J.N toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, so

§ 423’1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 06.09.2015 kella 06:00 paiku aadressil Tallinn, XXX asuvas korteris viskas oma elukaaslase XXX voodile ja istus kannatanule peale ning võttis tema näost kinni, misjärel surus kannatanu pea seina poole ja lõi teda mitu korda peaga vastu seina. Seejärel lõi teda lahtise käega näkku, vastu pead ja keha piirkonda, pani padja näo peale, mille tõttu ei saanud kannatanu hingata. Kui kannatanu üritas vastu hakata, keeras J.N tema näo seina poole, võttis tema pea tagant kinni ja lõi teda mitu korda näoga vastu seina, mille tõttu hakkas kannatanu ninast verd jooksma. J.N põhjustas sellisel viisil kannatanule füüsilist valu ning tekitas kannatanu vasaku kõrvale hematoomi. 3 Seega pani J.N toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toimepandud lähisuhtes. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:

§ 121

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 423

´1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. Lähtudes

§ 64

lg 1 sätetest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määraga. Seega tuleb J.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. J.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu J.N-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks J.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et J.N võib menetluskulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/