4-18-4506 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2018.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4506 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistun
§- le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Jõustunud kohtuotsus edastada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus 1
(6)4-18-4506 kohtumenetluse 07.12.2018.a. pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates Asjaolud ja menetluse käik 18.07.2018.a on PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Marlen Miilaste koostanud väärteoprotokolli mille kohaselt 18.07.2018.a S.V sõitis sõiduautoga X registreerimismärgiga X kell 20:44 X maakonnas X alevikus X ja X tä nava ristil liikudes X mnt suunas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 81±3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2x. S.V rikkus selliselt
§ 15
lg 1 p 2 ning tema poolt toime pandu on kvalifitseeritav
§ 227lg 2 järgi.
13.08.2018.a otsusega Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe määras S.V-le
§ 227
lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 € ja
§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.
Kaebus 02.09.2018.a esitas S.V eeltoodud otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole ta ületanud lubatud p iirkiirust 18.07.2018 kell 20:44 Seljametsa tee, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pärnu maakond ja palub karistus tühistada, kuna juhtimisõiguseta on võimatu oma tööülesandeid täita. 05.09.2018.a kohus jättis esitatud kaebuse käiguta ning andis S.V-le tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 13.09.2018.a esitas S.V kohtule kõrvaldatud puudustega kaebuse. Esitatud kohaselt ei ole ületanud lubatud piirkiirust, (18.07.2018 kell 20:44 Seljametsa tee, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pä rnu maakond) seega ei pannud toime rikkumist. Ei olnud nii suur kiirus, nagu on otsuses ja väärteoprotokollis kirjas. Viitab vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe (aadress Pikk 18, 80089 Pärnu) otsusele Väärteoasjas nr: 2670,18,002399, kuupäevaga 13.08.2018. Soovib võtta kohtuistungist osa. Hetkel advokaadi osavõttu ei soovi, kuid kui otsustab selles osas ringi, võtab endaga ise advokaadi istungile kaasa. Palub karistus tühistada, kuna juhtimisõiguseta on võimatu oma tööülesandeid täita. Kohtuvälise menetleja seisukoht 04.10.2018.a edastas PPA Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud üldmenetluse korras. Karistus on menetlusalusele isikule määratud keskmises karistusmääras. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik protokolli koostamisel ütluste andmisest keeldus samuti ei esitanud isik vastulauset ega oma poolseid tõendeid. Väärteoasja menetluses on selgunud, et menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust lubatud suurima kiiruse ületamise eest, millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Asulasisesel teel suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Sellise ohu loomine ühiskonnas on taunitav ja ohu loojale määratud karistus peab olema vastavuses teo 2
(6)4-18-4506 raskusega. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuli tema suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik, põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palub kohtuväline menetleja S.V kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuna menetlusalune isik ei tunnista rikkumise toimepanemist taotleb kohtuväline menetleja, et kohtuistungile kutsutaks protokolli koostaja Marlen Miilaste ja tunnistaja Alvar Vill. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil S.V kaitsja avaldas, et otsust vaidlustatakse lisakaristuse osas. Isikul oli üks kehtiv karistus, politsei praktikas ühe rikkumisega juhtimisõigust ära ei võeta. Juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kaitsja oli seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud ja palus väärteootsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus kohtuvälise menetleja otsus jätta täies ulatuses jõusse. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §- s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et S.V kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kuigi 31.10.2018.a kohtuistungil S.V kaitsja avaldas, et kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta ei ole kiirust ületanud, ei vasta see kohtule 03.09.2018.a ning 13.09.2018.a esitatud kaebuste tekstidele. Nimelt on mõlemal juhul S.V kaebuses kirjutanud, et ei ole ületanud lubatud piirkiirust 18.07.2018 kell 20:44 X tee, X alevik, X vald, X maakond. Kohtuistungil S.V tunnistas, et tähelepanematuse tõttu ei alandanud kiirust linna piirile jõudes 50 km/h -ni, sõidukiirus oli lubatust suurem, kaebust esitades tundis, et kiirus ei olnud nii suur. Karistuse osas leidis, et see on õiglane, kuid palus lisakaristuse puhul arvestada, et juhtimisõigus tagab talle töö, mille kaotab kui juhtimisõigus peatatakse. Kaebuse esitaja sõnul ta enam samalaadset rikkumist toime ei paneks, on õppust võtnud, varasemad rahatrahvid on tasutud. Tunnistaja Marlen Miilaste, kes koostas väärteoprotokolli selgitas kohtus, et teostasid X tänava ja X ristis kiiruse mõõtmist, alustasid kella kaheksa paiku. Kell 20:44 nägid kahte sõidukit lähenemas, esimene väikese kiiruse ületamisega, X jõudis kiiremalt järgi. X lähenes politsei sõidukile tagant poolt, kui esimene sõiduk oli möödunud, siis panid kiiruse lukku, oli kindel, et lukustati Volvo kiirus. Seejärel järgnesid X ja pidasid selle kinni. Kutsusid juhi, kelleks osutus S.V patrullautosse, kontrollimisel tegid kindlaks, et tal on kaks kehtivat kiiruseületamise karistust ning otsustati algatada väärteomenetlus. S.V oli konfliktne, polnud nõus tegema 3
(6)4-18-4506 koostööd. Selgitas isikule suusõnaliselt tema õigused ja kohustused, isik protokolli allkirjastama ei nõustunud, protokolli koostamisel ei olnud nõus ütlusi andma. Politseitöötaja tegi vajalikud toimingud ja protokollid, andis isikule koopia ning isik lahkus oma autoga. Kiiruse mõõtmist teostas paariline Alvar Vill, olid patrullis eravärvides sõidukiga, sõiduki esiosa suunatud Paide maantee suunas, mõõteseade asus sõiduki tagaosas, mis mõõtis kiirust tagant poolt. Kiiruse pani lukku välijuht Alvar Vill. Olid sõidukiga linnapiiris sees, seal on kiirusepiirang 50 km/h. 50 km/h märk ja asulamärk on mõlemad olemas, neid on raske mitte märgata. Alvar Vill selgitas kohtus, et koos patrullpolitseinik Marlen Miilastega mindi eravärvides politseiautoga kiirust mõõtma. Auto pargiti tee äärde, suunaga Paide mnt poole. Üks hetk nägid kahte tagant poolt lähenevat sõidukit. Esimene võttis asulasse jõudes kiirust maha, oli väike ületus, aga mitte midagi märkimisväärset. Teine tagant tulnud sõiduk alasse sisenedes kiirust maha ei võtnud, kui esimene sõiduk möödus, siis vaatas kiirusemõõtjast kiiruseid, tagumise radariga fikseeriti teise auto kiirus 81 km/h. Ning pani kiiruse lukku. Aivar Vill selgitas, et on vastava koolituse läbinud, kiiruse mõõtja on autosse sisse ehittaud Stalker DSR 2X, enne mõõtmist tehakse iga kord radarile mõõtmised. Mõõtmeseade toimimise osas selgitas Alvar Vill, et Stalkeril on kaks akent neist teine mõõdab esimesest autost kiiremat autot ja seda kiirust ei saa lukku panna enne, kui esimene sõiduk on möödunud. Kiiruse lukustas esimesel võimalusel, pärast esimese auto möödumist politseiautost. Asula märgid on paigutatud arusaadavalt, eelnevalt on enne 50 km/h kiirusepiirangut paigutatud ka 70-ne kiirusepiirangu märk. 18.07.2018.a kiirusemõõturi kasutamise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 3 ja pöördel) kohaselt samal kuupäeval kell 20.44 mõõdeti Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis Seljametsa teel suunaga Paide mnt poole S.V poolt juhitud sõiduauto X reg istreerimismärgiga X liikumiskiirust ning kiirusemõõturi lugem oli 81 km/h millest arvati maha laiendmääramatus ± 3 km/h, saades lõplikuks mõõtetulemiks 78 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus mõõtmise teostamise kohas oli 50 km/h. Protokolli kohaselt kasutati mõõtmiseks mõõtevahendit Stalker DSR 2X DP019671, mõõtevahendile on väljastatud taatlustunnistus nr TTRS18/00126, tegemist oli statsionaarse seadmega. Seadet testiti 18.07.2018.a kell 19.20 ning seade oli töökorras. Mõõtmist teostati asulasisesel teel hea nähtavusega valgel ajal, ilmastik oli sademeteta ja teeolud kuivad, tee oli kattega. Mõõtmist teostati kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel, mõõtja sõiduk seisis. Sõiduk, mille liikumiskiirust mõõdeti liikus esimesel sõdurajal lähenedes mõõtjale. Koos sõitis mitu sõidukit ning mõõdetava kiirusega sõiduk jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kohtu hinnangul on tunnistajate ja kiirusemõõturi protokolliga tõendatud, et S.V 18.07.2018.a kell 20.44 Pärnu maakonnas Paikuse alevikus Seljametsa tee ja Mäe tänava ristil liikudes Paide mnt suunas tõepoolest ületas lubatud sõidukiirust, sõites teelõigul kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h kiirusega 78 km/h. Kiiruse ületamise fikseerimise asjaolud on selged. Arvestades, et seade on ehitatud nii, et tagumise kiirema sõiduki näitu ei ole võimalik lukustada enne, kui esimene sõiduk on möödunud, ei saa olla kahtlust selles, et fikseeriti just kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus. Kasutatud kiirusemõõtur oli taadeldud ning eelnevalt testitud ja töökorras, mõõtmise viis läbi vastava koolituse läbinud isik. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud S.V poolt toime pandud teo õigusvastasust ega ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud S.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, kaebuse esitaja soovib tema suhtes kohaldatud lisakaristuse tühistamist. 4
(6)4-18-4506 Siiski kohus märgib, et isikut on karistatud põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühikut ehk
§ 227lg 2 mõttes keskmises määras.
Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv vastab isiku süüle ning arvesse on võetud kõiki KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid. Kohtuväline menetleja on S.V-lt juhtimisõiguse äravõtmist 13.08.2018.a otsuses põhjendanud sellest, et nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamisega asulasisesel teel pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuistungil lisas kohtuväline menetleja, et karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, otsuse tegemise ajal võeti arvesse varasemat karistatust kiiruse ületamise eest, tol hetkel oli see kolmas. K ohtuväline menelteja luges isiku käitumist süstemaatiliseks ning siis on mõistlik isikult juhtimisõigus ära võtta. S.V on lisakaristuse tühistamist palunud, kuna vajab juhtimisõigust töötamiseks, ilma selleta ta kaotaks töö. Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule S.V iseloomustuse, mille kohaselt on S.V sõnapidaja, täidab kõi k antud lubadused. Arvestades isiku ausameelsust ja sõnapidamisoskust on iseloomustuse koostaja veendunud, et S.V edaspidi hoidub liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Töösuhe ei saa isikuga jätkuda, kui temalt juhtimisõigus ära võetakse. Karistusregistri registriteatest (kohtuvälise menetleja toimik lk 6) nähtuvalt 13.08.2018.a väärteootsuse koostamise ajal oli S.V kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
§ 227
lg 2 ja
§ 227lg 3).
Seega oli kohtuväline menetleja otsuse koostamisel õigustatud arvestama mõlema kehtiva karistusega. Arvestades, et väärteoasjas nr 2302,16,013976 on rahatrahv tasutud ehk karistus täidetud 05.10.2017.a on käesolevaks isikul tõepoolest üks kehtiv karistus. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusele hinnangut andes hindab kohus kas kohtuväline menetleja on S.V-le karistuse määramisel järginud KarS § 56 lg 1 sätestatud: kas karistus vastab isiku süüle, arvesse on võetud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kaitsja viitas kohtuistungil Riigikohtu lahendile 4-17-5471, mille p 27 kohaselt /…/ saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes /…/. Riigikohtu juhendist lähtudes saab kohus seega S.V-le 18.07.2018.a toime pandud väärteoga seoses kohaldatud lisakaristuse kohaldamise asjakohasuse hindamisel arvestada ainult hetkel kehtiva karistusega. Karistusregistri registriteate kohaselt (kohtuvälise menetleja toimik lk 6) karistati S.V 06.02.2018.a
§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 85 trahviühikut ehk summas 340 eurot.
Seega on isikul üks kehtiv karistust käesoleva menetluse esemega samasuguse väärteo toimepanemise eest. Isikut on tol korral karistatud maksimumi lähedase rahatrahviga. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikule on
§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest kohaldatud juba rahatrahvi maksimumi lähedases määras, kuid isik 5
(6)4-18-4506 on taas pannud toime samale kvalifikatsioonile vastava väärteo on nii kohus kui ka kohtuväline menetleja õigustatud isiku rikkumisele reageerimisel kaaluma temale ka lisakaristuse kohaldamist. S.V on oma käitumisega selgelt näidanud, et ka maksimumilähedane rahatrahv ei ole mõjutanud teda olema liikluses hoolikas ning jälgima, et tema poolt juhitava sõiduki sõidukiirus vastaks teel lubatavale. Samuti on lubatud sõidukiiruse ületamine 28 km/h niivõrd suur lubatud piirkiiruse rikkumine, et sellest peab juht ka ilma spidomeetri näitu kontrollimata aru saama. Kiirusepiirangut kehtestav märk oli selgelt nähtav ehk S.V ei saanud olla ka eksimuses lubatud sõidukiiruse osas. Nii ei ole kohtu hinnangul kahtlust selles, et S.V pani 18.07.2018.a kell 20.44 toime pandud väärteo toime tahtlikult ega ka selles, et isiku käitumise mõjutamiseks oli ja on vajalik tema suhtes lisakaristuse kohaldamine. Kohus ei arvesta S.V poolt toodud põhjendustega juhtimisõiguse peatamisest tingitult töökoha kaotamise ohuga. Isik elab ja töötab Tallinnas, seega on temal võimalik tööl käimiseks kasutada ühistransporti, mis Tallinna elanikele on tasuta. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses töökohustuste täitmisega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning mõjutama teda seda enam hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Iga karistus kaasa arvatud lisakaristus peab olema selline, et vastab isiku poolt toime pandud teo raskusele ning samaaegselt ka mõjutab isikut selliselt, et paneb teda oma käitumist muutma ehk käesoleval juhul peab kohaldatav lisakaristus olema piisav selleks, et S.V lõpetaks liiklusrikkumiste toimepanemise. Kohus leiab, et sõiduki juhtimine tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil lisakaristuse kohaldamata jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega, kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Nimetatud asjaolu on aga vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega. Juhtimisõigus iseenesest on privileeg, mis antakse isikule, kes on läbinud vastavad koolitused ning sellise privileegi jätkuv omamine sõltub muuhulgas isiku liikluskäitumisest. Kui isik oma käitumisega näitab, et ei soovi järgida ja austada Liiklusseadusega kehtestatud reegleid, siis mõjutamaks isikut oma käitumist muutma on asjakohane meenutada talle, et juhtimisõigust kui privileegi on võimalik temalt sellisel juhul ära võtta eesmärgiga juhtida isik tagasi õiguskuulekale teele. Kohus on seisukohal, et S.V vajab just sellist mõjutamist.
§ 227
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta 1-3 kuuni. Siinkohal kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kuna isiku suhtes kohaldatakse lisakaristust esmakordselt on asjakohane juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine miinimumi piires ehk üheks kuuks. Menetluskulude osas kohtule taotlusi esitatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 6
(6)