4-20-228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-228 (2317,19,012584) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekr

§ 81

ettenähtud väärtegu H.H , ik: XXX, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1. H.H süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, §

§ 81ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti 10 (kümme) päeva ärakandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
2. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 05.04.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 1 tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 04.02.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.12.2019 koostatud väärteoprotokollist nr 2317,19,012548 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.12.2019 kell 13:48 peeti Tallinnas, Vabaduse pst (Kurvi põik ja Väikese Illimari tn vahel) juures kinni sõiduk, mida juhtis H.H , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtis mootorsõidukit, millel puudus ülevaatus ja liikluskindlustus. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2, §

§ 81ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale süüks arvatud süütegude toimepanemises süüdi. Väärtegude toimepanemise kohta selgitas, et võitis auto oksjonilt auto

1. Sõiduk asus xxxxi mnt. Helistati ja taheti, et ta auto ära viiks. Abikaasal on juhiluba, kuid abikaasa tegeles jõuluõhtu ettevalmistustega, sest perekond pidi nende juurde tulema. Sai auto omanikuga kokku, sai auto ja dokumendid ning hakkas xxxx mnt-lt sõitma, xxxx kandis peeti kinni. Eelmine trahv on tasumata, sest on töötu. Nimetas venna firma töökohaks, et see mõjutab trahvi, tegelikult ei tööta. Ostis auto 120 euroga, et ära parandada ja kallimalt edasi müüa. On osaliselt töövõimetu, mistõttu on sissetulek 230 eurot kuus. Ülalpidamisel on kolm alaealist last, selle rahaga lapsi ära ei toida. Sooviks üldkasulikku tööd, see mõjuks. On varem aresti kandnud. Määrati üldkasulik töö, kuid ei jõudnud õigeaegselt kohale ja asendati arestiga. Pärast seda on uuesti üldkasulikku tööd teinud. On 10 aastat vangis olnud, see ei parandanud, siis ei paranda ka arest. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteoasjas on tõendamist leidnud, et H.H-le inkrimineeritud väärteod on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, teadis, et mootorsõiduki juhina liikluses osaleda ei või. Teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja tal on kehtiv karistus samalaadse väärteo eest ning kriminaalmenetlusest eraldab vaid üks samm. Rahatrahv karistusliigina ei toimi, ei ole põhjendatud ka aresti asendamine, seegi ei suuda eripreventiivset mõju avaldada. Tunnistas küll süüd, kuid kergendavaid asjaolusid ei ilmnenud, on vaid õigustanud rikkumist. Ei nähtu, et oleks aru saanud teo keelatusest või ohtlikkusest. Seega tuleks karistada lühiajalise vabadusekaotusega aresti näol, karistades KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 207 lg 1 Vastavalt LS § 73 lg 2 sätestatud nõuetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on reguleeritud ka MKM 18.07.2011 määruses nr 77 §
2. Maanteeameti andmetel puudus sõidukil xxxx reg.nr xxxx kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.09.
3. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga 2 liigelda oli alates 01.10.2019 keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et oksjonilt saadud sõidukil ei saa olla kehtivat tehnoülevaatust ja juhina pidi ta selles ka veenduma, kuid vaatamata sellele teadmisele asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. LKindlS § 81 Vastavalt LKindlS § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Maanteeameti e-teeninduse kui ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil xxxx reg.nr xxxx puudus kohustuslik liikluskindlustus. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta selle vastu oleks huvi tundnud, kuigi juht peab veenduma sõiduki liikluskindlustuse olemasolus. Seejuures väitis menetlusalune isik, et ta sai auto omanikult kätte nii sõiduki kui ka selle dokumendid. Kuivõrd ta ostis oma sõnade kohaselt sõiduki oksjonilt, oli ilmselge, et sõidukil ei saa liikluskindlustust olla. Seega pidi ta vähemalt möönma, et sellise sõidukiga liikluses osaleda ei tohi. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Kohus juhib tähelepanu väärteoprotokollile, millel on märgitud, et H.H rikkus lisaks teistele nõuetele ka LKindlS § 3 lg
4. Viidatud säte seletab, mis on kindlustuskohustus liikluskindlustuse seaduse tähenduses, kuid kohustuse rikkumise puhul on õige viidata LKindlS § 3 lg 2 mitte sama paragrahvi lõikele 1 nagu nähtub väärteoprotokollist. Kuivõrd väärteoprotokolli kirjeldusse on märgitud, et isik juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus ja olemas on ka tõendid, mis seda kinnitavad, siis on tegemist kohtuvälise menetleja viitega üleliigsele sättele, mis ei mõjuta väärteo lühikirjeldust ega väärteokoosseisu tunnuseid. LS § 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
5. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt H.H kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on H.H 27.05.2019 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, 3 juhtides 24.12.2019 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
6. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, sh kaks neist LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Viimast väärteokaristusena määratud rahatrahvi menetlusalune isik tasunud ei ole. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.10.2014 otsusega nr 4-14-7237 karistati menetlusalust isikut samuti LS § 201 lg 2 järgi arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. KarRS § 24 lg-st 5 tulenevalt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Samas andmed üldkasuliku töö tegemise kohta puuduvad. Arvestades aga mõistetud karistuse aega peaks sellest olema möödunud rohkem kui üks aasta, mistõttu peaks olema karistusandmed kantud arhiivi. Seega eelnevat arvesse võttes on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine samalaadse väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud, kuivõrd menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning menetlusalune isik jätkab liikluses juhina osalemist. Kuivõrd menetlusalune isik sõnas kohtuistungil, et ta on juba pikemat aega töötu ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning sissetulekuks on vaid 230 eurot seoses osalise töövõimetusega, siis ei oleks menetlusalune isik oma majandusliku olukorra tõttu võimeline rahatrahve tasuma. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end 4 ammendanud, kuivõrd selline karistusliik ei ole täidetav ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü temale süüks arvatud väärteo toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 mõttes on keskmine. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Selliste asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud. Menetlusalune isik küll tunnistas väärtegude toimepanemist, kuid asus pikalt põhjendama, miks nii menetlusesemeks olevad väärteod ja eelmine väärtegu on toime pandud, selgitades seda, et ta oli iga kord peaaegu väljapääsmatus olukorras. Seega on tegemist süülise käitumise õigustamisega, kuid menetlusalune isik ei ole senini aru saanud oma teo keelatusest. Menetlusalune isik leidis, et kuna ta on kandnud 10 aastat vangistust ja korduvalt ka aresti, siis sellised mõjutusvahendid teda ei mõjuta ja ainsaks mõjutusvahendiks oleks üldkasulik töö, millega mõistetava aresti võiks asendada. Kohus leiab, et selline seisukoht ei kannata kriitikat. Nimelt tuleneb menetlusaluse isiku enese ütlustest ka see, et temale mõistetud aresti on varem üldkasuliku tööga asendatud. Arvestades seda, et käesolevas väärteoasjas süüdistatakse menetlusalust isikut kolme liiklusalase väärteo toimepanemises, siis ilmselgelt ei ole ka üldkasulik töö menetlusalust isikut mõjutanud, mistõttu peab kohus tulemuseta jäänud asenduskaristusest vajalikuks loobuda ega pea otstarbekaks mõistetavat aresti asendada. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ja süütegude korduvusest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ja karistusandmetest tulenevalt on teda arestiga karistatud mitu aastat tagasi, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski karistuse mõista mõningal määral alla keskmise määra. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt rõhutas menetlusalune isik korduvalt oma kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustust ja Töötukassas käimise kohustust, peab kohus võimalikuks määrata mõistetava aresti ärakandmise ositi pikema aja jooksul, määrates, et järjest ärakantava aresti pikkus peab olema vähemalt kaks päeva. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5