Obsah (6)

§ 201§ 227§ 90§ 93§ 99§ 15

4-20-2851 KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 10. august 2020, Talli

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot T.I (sünniaeg 7.

juuni 1986, elukoht xxxx, telefon xxxx) Marge Juur Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
2. juuni
3. a otsus T.I karistamises osaliselt, s.o menetlusaluse isiku süüditunnistamises

§ 201lg 1 järgi ja talle Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 201lg 1 järgi karistuse mõistmises.

2. Karistada T.I

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, mis tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kassatsioonitähtaja jooksul.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. T.I kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt T.I kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 216 eurot, sealhulgas käibemaks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 4-20-2851 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus tegi
5. juunil 2020 otsuse (kiirmenetluses) väärteoasjas nr 2302,20,009887, millega T.I karistati

§ 201

lg 1 ja

§ 227

lg 2 järgi

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

1. T.I kaitsja esitas
2. juunil 2020 otsuse peale kaebuse, mille kohaselt oli isikul mootorsõidukit juhtides nõuetekohane xxxx väljastatud juhiluba, mistõttu ei ole täidetud

§ 201lg 1 koosseis.

Seetõttu taotleb kaitsja kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning riigilt T.I kasuks kaitsjatasu väljamõistmist kokku summas 432 eurot. Samuti kinnitatakse kaebuses, et menetlusalune isik on juba rahatrahvi ära maksnud, mistõttu taotletakse selle tagastamist. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik nõus, et asja arutatakse kirjalikus menetluses. 3. 13. juulil 2020 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku originaalmaterjalid ja oma seisukoha kaebusele, nõustudes kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja nõustub, et menetlusaluse isiku tegu ei vasta

§ 201

lg 1 tunnustele ja selles osas tuleb otsus tühistada, kuid märgib, et otsuse tühistamiseks tervikuna puudub alus, sest T.I tegu vastab siiski

§ 227lg 2 tunnustele.

1. Eeltoodust tulenevalt määras kohus
2. juuli
3. a määrusega, et väärteoasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Hiljemalt
4. juulil 2020 tuleb kohtule esitada taandusi või taotlusi. Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. augustil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu.
6. juuliks 2020 kohtule taandusi ega taotlusi ei esitatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Esmalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja
8. juuni
9. a otsus tuleb tühistada osas, mille kohaselt T.I tegu vastab

§ 201lg 1 tunnustele.

Kohtuväline menetleja loobus kohtule esitatud vastuses menetlusalusele isikule tehtavast etteheitest

§ 201lg 1 järgi.

Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui mitte pidada kohtuvälise menetleja seisukohta süüdistusest loobumiseks, nähtub väärteoasja toimikust, et T.I ei pannud toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu.

5.1.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o

§ 90lg 1 p 1 rikkumise eest.

Seega peab isiku karistamiseks

§ 201

lg 1 järgi tuvastama, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis T.I mootorsõidukit xxxx, kategooria M

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. juuni
3. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 kohaselt on M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt on Bkategooria mootorsõiduk selline, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4-20-2851 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. Seega tuleb kontrollida, kas T.I oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. 5.2.

§ 99lg 1 p 3 näeb ette, et Eesti Vabariigis kehtib Genfi 1949.

a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba.

§ 99lg 11 kohaselt peavad Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. 5.3. Menetlusaluse isiku T.I ja tunnistaja V T ülekuulamise protokollist nähtub, et T.I esitas kinnipidamisel xxxx juhiloa xxxx ja tema elukoht on xxxx. Kaitsja esitas kohtule juhiloa pildi, millest nähtub, et juhiluba vastab

§ 99

lg 11 tunnustele, s.o selle kanded on ladina trükikirjas ja selle tagaküljele on kantud selle kategooria tähis (E) ning kirjeldus, mille kohaselt isikul on õigus juhtida iga mitteärilisel otstarbel kasutatavat mootorsõidukit, mille täismass ei ületa 26 000 naela (11 793 kilogrammi) või iga vabaajasõidukit. Genfi konventsiooni kohaselt vastab E-kategooria B, C ja D-kategooriate mootorsõidukitele, v.a kerghaagisega (konventsiooni lisa 9, mis on lisatud kaitsja kaebusele). Xxxx on liitunud Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T.I juhtimisõigust oleks xxxx peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, mis välistaks juhiloa kehtivuse

§ 99lg 4 alusel.

Samuti ei ole väärteoasjas tõendeid selle kohta, et juhiloa väljaandmise ajal elanuks T.I alaliselt Eestis 1 (

§ 99

lg 4 ) või et T.I oleks asunud Eestisse alaliselt elama enam kui 12 kuud enne tema sõiduki peatamist (

§ 99lg 61 ).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.I tegu ei vasta

§ 201lg 1 tunnustele.

6. Vaatamata eeltoodule puudub alus T.I suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kiirmenetluse otsuse kohaselt täitis menetlusalune isik oma teoga kahte koosseisu, s.o nii

§ 201

lg 1 kui ka

§ 227lg 2. Karistust mõisteti Kar

S § 63 lg 1 kohaselt raskeimat karistust ettenägeva sätte ehk

§ 201lg 1 järgi.

6.1. Kohtu hinnangul ei ole alust tühistada kohtuvälise menetleja otsust osas, mis puudutab isiku teo kvalifitseerimist

§ 227

lg 2 järgi, s.o

§ 15

lg 1 p 1 rikkumise eest ehk asulavälisel teel suurima lubatud kiiruse ületamise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt sõitis menetlusalune isik Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

1. kilomeetril kiirusega 121 km/h +/-4 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h, mistõttu isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra. 6.
2. Teo toimepanemist tõendavad tunnistaja V T ütlused, mille kohaselt peatati kiirmenetluse otsuses nimetatud kohas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, mis ületas kiirust. Suurim lubatud kiirus oli 90 km/h, sõiduki kiiruseks mõõdeti 121 km/h. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T.I sõiduki juhtimiselt alates
3. juunist 2020 kell 17.33 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
4. kilomeetril. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 018695) salvestise andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
5. juunil 2020 kell 17.33 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0047). Mõõtetulemus on 4-20-2851 mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS19/00218 kohaselt oli kiirusmõõtur taadeldud
6. septembril
7. Majandus- ja taristuministri
8. detsembri
9. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt kehtib taatlus 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Seega on täidetud

§ 227lg 2 objektiivne koosseis.

Menetlusalune isik selgitab oma ütlustes, et ta ei olnud teadlik piirkiirusest ja selle ületamisest, kuid on nõus trahviga. Kohtu hinnangul peab aga isik välisriigis liikudes olema eriti tähelepanelik kehtivate piirangute osas ja nende mitteteadmine ei välista tahtlust, vaid võib olla käsitatav (välditava) keelueksimusena. Seega pani T.I teo toime kavatsetult. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.I tegu vastab

§ 227

lg 2 tunnustele.

§ 227

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kiiruse ületamine jäi

§ 227lg 2 koosseisu tähenduses keskmise määra lähedale (27 km/h).

Menetlusalune isik tunnistas kohtuvälises menetluses oma süüd ja tal ei ole kehtivaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt on võimalik mõista talle karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot, mis peab olema tasutud kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kassatsioonitähtaja jooksul.

1. Seoses kaitsja taotlusega tagastada menetlusalusele isikule juba tasutud trahv, märgib kohus, et selline otsustus ei kuulu kohtu pädevusse – kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel ei pidanud menetlusalune isik rahatrahvi tasuma. Küll aga on võimalik taotleda alusetult tasutud rahatrahvi tagastamist Politsei- ja Piirivalveametilt, esitades nõuetekohase taotluse.
2. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb mõistlikuks pidada tasu 1,5 tunni ulatuses, s.o 180 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 216 eurot. Kohus ei rahulda kaitsja taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks, kuid tühistas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt kaitsja kaebuses esitatud põhjendustel. Samas ei olnud tegemist ülemäära keerulise õigusliku küsimusega.
5. Kuigi praeguses asjas ei ole täidetud VTMS § 23 tingimused, s.o väärteomenetlust ei lõpetata VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, tuleb siiski asuda seisukohale, et kaebemenetluse tulemusena tuvastati kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, misjärel otsus osaliselt tühistati. Kui isiku tegu ei täitnuks teist väärteokoosseisu, siis väärteomenetlus tulnuks lõpetada. Kuigi ideaalkogumi puhul ei ole väärteomenetluse lõpetamine ühe õigusliku kvalifikatsiooni äralangemisel vajalik, sest tegu on jätkuvalt karistatav, on menetlusalusel isikul õigus sellele, et tema väärteoasja lahendatakse õigesti juba kohtuvälises menetluses, s.o antakse 4-20-2851 teole õige õiguslik hinnang. Kohus leiab, et ka selles olukorras on kohane kohaldada VTMS § 38 lg 1 alusel kriminaalmenetluse sätteid, millest lähim analoogia on apellatsioonimenetlus ehk KrMS § 185 lg 1, mis näeb ette kulude jätmise riigi kanda, kui apellatsioonimenetluses tehakse muu hulgas otsus, millega tühistatakse esimese astme kohtu otsus osaliselt ja tehakse uus otsus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Eesti Vabariigilt T.I kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 216 eurot, sealhulgas käibemaks. Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)