Obsah (5)

§ 199§ 209§ 74§ 75§ 78

1-10-3859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21 aprill 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-3859 (10230100179) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 5 järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav G.O Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 25.11.2008 otsusega

§ 209

lg 1 järgi rahaline karistus 15000 krooni Väärteokorras karistatud 10 korda Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. G.O süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud G.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.O temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.O järgima katseajal kontrollnõudeid: 1 elada alalises elukohas xxx, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.04.2010 .

1. G.O suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. G.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.O, 1-10-3859, kaitsjatasu“.
3. G.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.O, 1-10-3859, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. AS´i esitatud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista G.O-lt AS´i kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni, milline summa tuleb tasuda ASi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank. • • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.O süüdistatakse selles, et tema 03.01.2010.a kella 20.35 ajal olles Tallinnas XXX korteri juures, küsis ASilt mobiiltelefoni Nokia E51 helistamiseks, kuid tagasi telefoni ei andnud ning jooksis sellega minema. Süüdistatav müüs telefoni 700 krooni eest Plaza Kaubandus OÜ-le. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani G.O toime

§ 199lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.01.2010 koostatud kannatanu AS`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.01.2010 kell 20.35 tuli tema juurde koju aadressile XXX G.O . Kannatanu väljus trepikoja ühiskoridori ning ta palus temalt helistamiseks telefoni. Kannatanu võttis enda telefonikaardi välja ja andis talle telefoni. Pärast seda ütles ta, et helistab koridoris ja palus vaadata bussi nr 68 sõiduplaani. Kui ta tagasi läks siis Rolandit koridoris ei olnud. Alguses ta ootas natuke, seejärel läks tänavale ja vaatas maja ümbruses, seejärel läks korrus ülespoole Sõpruse pst 5 korterisse nr 102 kus elab tema ema. Ta ema ütles kannatanule, et pole Rolandit juba ammu näinud ning ei tea tema telefoninumbrit. Tunneb Rolandit, kuna elasid ühes majas. Varastati telefon NOKIA E51, imei kood XXX, musta värvi, ilma tagumise kaaneta (jäi kannatanu kätte). Vargusega tekitati kahju 1500 krooni. (t/l 2-5) • 28.01.2010 koostatud tunnistaja EK`i ülekuulamisprotokolli kohaselt Roland on korduvalt pöördunud nende firmasse mobiiltelefonide remontimiseks ning probleeme polnud. Sellepärast, kui ta tõi 04.01.2010 mobiiltelefoni NOKIA, nõustus ta seda müüki võtma. Roland ütles, et see on tema telefon. Telefoni müüs ta 22.01.2010 kliendile. Lepingu sõlmimisel ta Rolandi dokumente ei kontrollinud, kuna justkui tundis teda juba. Telefoni kood on aga olemas lepingus. (t/l 16-20) • Koopia komisjoni kviitungist nr 132, millest nähtuvalt 04.01.2010 Roland R (ik 38812180286) müüs Nokia E51 357663-01-5403243 700 krooni eest Plaza Kaubandus OÜ-le. (t/l 21) • 28.01.2010 koostatud kahtlustatava G.O ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tol päeval oli majas Tallinnas, Sõpruse pst 5, kus elab tema pere (ema jt). Ta läks tuttava Saša juurde. Ta võttis temalt telefoni helistamiseks. Helistas kellelegi ning tal tekkis mõte võtta telefoni endale, kuna raha oli vaja (üürikorteri maksmiseks). Sel momendil, kui Saša läks korterisse, tema telefoniga jooksis sealt minema. Peale seda ta Sašat ei ole näinud ning tagasi talle telefoni ei pakkunud. Aga järgmisel päeval viis telefoni oma tuttava Fedja poodi (tal on oma telefonide kauplus Mustika keskuses) ning andis selle telefoni müüa (teistmoodi seal ei saa jätta telefoni). Loodab, et see telefon, mille võttis Saša käest on käesoleva ajani seal. (t/l 11-13) • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2008 kahtlustataval tulu oli 70 krooni. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AS`i ütlusi, tunnistaja EK`i ütlusi, koopiat komisjoni kviitungist nr 132, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt G.O 03.01.2010 küsis helistamiseks AS`ilt telefoni NOKIA E51 (IMET kood 357663015403243) ning kui kannatanu sisenes hetkeks tagasi korterisse jooksis G.O kannatanule kuuluva telefoniga minema. Järgmisel päeval müüs nimetatud telefoni Plaza Kaubandus OÜ-le, tekitades kannatanule kahju summas 1500 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, võttes kannatanult telefoni, teadis seda, et kannatanu teab seda, et telefon on tema käes ning telefoniga lahkudes teadis ta ka seda, et kannatanu sai temale kuulunud asja vargusest koheselt teada ning tegemist ei ole salajase vargusega, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja 3 ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, so

§ 199lg 2 p 5 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on AS esitanud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes, milline sisaldab endas temalt varastatud ja tagastamata mobiiltelefoni väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva telefoni varastas G.O , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava G.O poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 1500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.O-lt ASi kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline ja legaalne sissetulek ning ta on end arvele võtnud töötuna. Sissetulekute puudumist kinnitab ka varavastase kuriteo iseloom ning kohtueelsel menetlusel antud selgitus kuriteo toimepanemise põhjuse kohta. Peale selle nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on senini tasumata suured rahalised kohustused riigi ees, mis on tulenenud temale määratud rahatrahvidest ja rahalisest karistusest ning menetluskuludest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 kord. Arvestades asjaolu, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega olulist varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu, so kahetsus toimepandus, mida kohus võib lugeda siiraks ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel ning muutma suhtumist kõrvaliste isikute varasse ning õiguskorda. Märt Toming kohtunik 4