järgi ja karistamises karistus 94 päevamäära, so 300,80 eurot Täiteasi nr 119/2013/1149 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna H.R (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Taive Peedosaar RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (
) § 69, 70, kohus määras:
alusel H.R-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 85 päevamäära vangistusega 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; 2.2 jätta vangistus 28 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 28 (kakskümmend kaheksa) tundi; 2.3 määrata H.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4 üldkasuliku töö tegemisel allutada H.R
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile elukohaga xxxxx xxx-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx .
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 300,80 eurot. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja menetluses on sissenõudja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus jõustunud kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamise otsustamiseks vangistusega. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 85 päevamäära s.o 274,80 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. 2. Süüdimõistetu H.R on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. H.R nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. 2 Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt
Tartu Maakohtu
H.R andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus
alusel ja
lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 28 tundi (85 : 3 = 28 päeva = 28 tundi).
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata H.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab H.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.