MS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Suvorovi suhtes käitumiskontroll kohaldamata. pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Suvorovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 2 Asjaolud 23.11.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Suvorovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Aleksei Suvorov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega nr 1-12-11801 mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tunnistati Aleksei Suvorov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Suvorovit karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.01.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusega – 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva ning Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasulikku tööd ehk 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusele 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva liideti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ja Aleksei Suvorovi liitkaristuseks mõisteti, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2013.a. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Suvorovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta töötab praegu avavangla raames xxxx, tahab peale vabanemist sinna tööle edasi jääda, teab seal kõiki töid teha. Töökohaga seoses tahab üürida xxxx korteri, xxxx elava ema eest on lubanud hoolitseda õed. Kinnitas, et alkoholiga tal probleeme enam ei ole ning lubas, et saab iseseisvalt ja ilma karistusjärgse käitumiskontrollita hakkama. Prokurör on seisukohal, et Aleksei Suvorovi suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna selle kohaldamise eeldused on täidetud. Prokurör lisas, et kuna kõik eelnevad kuriteod on kinnipeetava puhul seotud alkoholi tarvitamisega, siis suure tõenäosusega hakkab isik peale vabanemist ilma järelevalveta tarvitama alkoholi ja paneb toime uue kuriteo. Prokuröri hinnangul saaks kriminaalhooldus anda isikule seadusekuulekaks eluks tuge. Prokurör palus kohtul Aleksei Suvorovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Aleksei Suvorovi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. 2 3 Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Suvorovi puhul on
Aleksei Suvorov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega muu hulgas
Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 26.01.2017, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus süüdimõistetu isikut, tema võimjalusi vabanemisel ning käitumist karistuse kandmise ajal. Vangla informatsiooni kohaselt viibib Aleksei Suvorov alates 13.06.2016 avavanglaosakonnas ning alates 16.09.2016 töötab väljaspool vanglat xxxx. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemisjärgselt saaks Aleksei Suvorov elama asuda ema juurde xxxx, samas soovib isik üürida korteri olemasoleva töökoha läheduses ehk xxxx. Kohus leiab, et Aleksei Suvorovi puhul ei ole põhjendatud kohustada isikut tegelema transpordilogistikaga töökoha ning kohtu määratud elukoha vahel. Kohtu hinnangul on primaarne töökoha olemasolu ning sellest tulenevalt isiku iseseisev majanduslik toimetulek, mis vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema, kahe vanema õe ning tütre näol. Ema on valmis isikut moraaselt toetama. Aleksei Suvorov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, mille tulemusena teadvustab alkoholi tarvitamise negatiivset mõju tema elule ning soovib sellest täielikult loobuda. Vangistuse ajal tööle asumine viitab isiku positiivsele muutumisele subkultuuri pooldamisest loobumisel. Aleksei Suvorov ei soovi enam sattuda vanglasse ning on motiveeritud elama seadusekuulekat elu. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Aleksei Suvorovi suhtes ei ole põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel ning arvestades Aleksei Suvorovi vabanemisjärgseid võimalusi (töökoha olemasolu, lähedaste toetus) ja Aleksei Suvorovi isikut ning tema käitumist vangistuse ajal (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, avavanglasse üleviimine jne), on kohus 3 4 seisukohal, et tema puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis tingiksid talle karistusjärgse käitumiskontrolli määramise. Vangla poolt isikule antud iseloomustuse positiivsete asjaolude põhjal järeldab kohus isiku muutumist ning leiab, et Aleksei Suvorovile tuleb anda võimalus tõestada, et positiivsed muutused on püsivad ja tagasilangusi ei esine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Aleksei Suvorovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et ka taotluse esitaja ise ei toeta oma taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.