1-11-6462/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär, tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg Viru Maakohus 1-11-6462

1. august 2016 Jõhvi kohtumajas Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 01.07.2016 erakorraline ettekanne G.J ´ile Harju Maakohtu 10.07.2014 kohtumäärusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks G.J, isikukood 34904140299xxx Tiiu Terentjeva 18.08.2016 Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna G.J rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. G.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.10.2011 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistati 10 aasta vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2012 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 06.10.2011 kohtuotsus osaliselt karistuse osas. G.J-ile mõisteti Kars § 133 järgi karistuseks 7 aastat vangistust. Harju Maakohtu 10.07.2014 määrusega vabastati G.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamiseta 12 kuud ning käitumiskontrollile allutamisega kuni 24.12.
2. Katseajal pidi G.J järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 sätestatule: pöörduda psühhiaatri poole 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest, läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. xxx) ilmneb, et G.J viibis xxxx ning arsti otsuse kohaselt G.J ravi ei vaja. Harju Maakohtu 01.09.2014 kohtumäärusega 1-11-6462 tühistati G.J-ile määratud kohustus asuda tööle või võtta end arvele töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kriminaalhoolduse nõude rikkumine seisneb alkoholi tarvitamise keelu eiramises. 03.06.2016 kell 17:33 alkoreidi käigus tuvastati G.J alkoholijoove. Indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:113937 (järgmise kontrollimise kuupäev 31.08.2016) G.J-i elukohas xx oli näit 0,319 mg/l G.J-i väljahingatavas õhus. Kontrollimisest G.J ei keeldunud, kuid alkoholi tarvitamist eitas kindlalt. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis G.J-i 03.06.2016 omakäelisest seletusest selgub, et ta jõi vaid limonaadi ja keefiri; alkoholi ei tarvitanud. Tingimisi ennetähtaegselt vabastamise järgselt G.J elas xxx mitmetes erinevates elupaikades, kuid elukoha vahetamised olid nõuetekohaselt vormistatud. G.J oli teadlik, millist käitumist temalt oodatakse tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt ning tõsiseid probleeme temaga ei olnud: registreerimiskontrollnõuet ta täitis kohusetundlikult; 12-kuuline allutamine elektroonilisele valvele kulges edukalt; psühhiaatri vastuvõtul ta käis hilinemisega, kuid seda põhjusel, et oli palju asjaajamisi muude arstide juurde, pealegi xxx, et G.J ei vaja ravi alkoholisõltuvusest vabanemiseks; tööle asumise/töötuna arvele võtmise kohustus tühistati 22.09.2014 jõustunud kohtumäärusega seoses G.J-i ennetähtaegse vanaduspensioniga eluaegselt alates 16.06.
3. Vabastamise järgselt G.J elas tütre juures, kuid teda häiris tütre pere liigselt aktiivne usuline tegevus, mistõttu esialgu ta asus elama xxx resotsialiseerimisüksuse ruumi, seejärel ta suunati xxx elati mitmekesi toas. Taoline olukord ei rahuldanud G.J, mistõttu ta esitas taotluse elukoha xxx, kus G.J vangistuse-eelsel ajal elas. 10.02.2016 G.J sõlmis xxx tähtajatu üürilepingu 1-toalise korteri kasutamiseks. 19.05.2016 jõustus Harju Maakohtu kohtumäärus, millega 10.07.2014 Harju Maakohtu kohtumäärus saadeti täitmiseks G.J-i elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, so Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine Kiviõli esinduses toimus 02.06.
4. Vestluses G.J-iga ilmnes, et ta tõepoolest on teadlik käitumiskontrolli ajaks kehtestatud korrast, sh alkoholi tarvitamise keelust. G.J kindlalt väitis, et peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist ta kordagi pole alkoholi tarvitanud, mis näis seda usutavam, et Tallinnas elamise ajal kõikide kontrollimiste käigus G.J joovet ei tuvastatud. Ometi juba 03.06.2016 alko/narkoreidi ajal tuvastati G.J alkoholijoove 0,319 mg/l väljahingatavas õhus. G.J kindalt eitas alkoholi tarvitamist, väitis, et tema on joonud vaid limonaadi ja keefiri. 29.06.2016 kell 12 järjekordse kontrollimise ajal G.J alkoholijoovet ei tuvastatud, kuid ta ikkagi ei tunnistanud alkoholi tarvitamist 03.06.
5. Muid probleeme G.J-iga ei ole ilmnenud. Alkoholi tarvitamise keelu eiramine on tõsine katseaja tingimuste rikkumine. Peale selle alkoholi tarvitamise mitte tunnistamine ja enesekriitilise hoiaku puudumine viitavad vähesele motiveeritusele või isegi motivatsiooni puudumisele tingimusteta alluda alkoholi tarvitamise keelule, mistõttu G.J-i allutamine käitumiskontrollile on ebaõnnestunud. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. G.J selgitas kohtus, et ta on tarvitanud alkoholi – õlut, see oli esimene ja viimane kord, kui ta rikkus talle pandud kohustut, kahetseb. Palub mitte pöörata karistust täitmisele. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ning palus karistus pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lisas kohtuistungil, et peale 03.06.2016 kontrolliti mitu korda G.J-i seisundit ning kontrollimise ajal G.J alkoholijoovet ei tuvastatud. Samuti juuli kuus 2016 tunnistas G.J, et tõesti tarvitas 03.06.2016 alkoholi. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et G.J vabanes tingimisi enne tähtaega vangistusest 22.07.2014 ning oli kriminaalhooldusel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas. Probleeme kriminaalhooldusnõuete ja kohtustuste täitmisega tal ei esinenud. Harju Maakohtu 03.05.2016 määrusega saadeti G.J-i suhtes tehtud Harju Maakohtu 10.07.2014.a määrus nr 1-11-6462 täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, s.o Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonnale. 03.06.2016 toimunud alkoreidi ajal tuvastati G.J ´il alkoholijoove 0,319 mg/l väljahingatavas õhus. G.J tunnistas, et tarvitas õlut, kuid kahetseb ja lubab, et see on esimene ja viimane rikkumine. KarS § 75 eesmärk on ennetähtaegselt vangistusest vabanenud isiku asumine seaduskuulekale teele ja alkohoolseid jooke mittetarvitamine saab ja peab teenima eesmärki, mis väldiks uute kuritegude toimepanemist. Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise aluseks üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Seega on keelatud niisugused rikkumised, mis võivad ohustada õiguskorda. Antud juhul G.J ei ole käitunud ega plaaninud õigusvastast käitumist, samuti ei ole ta õhutanud teisi õiguskorda rikkuma. Teisi rikkumisi G.J-i poolt pole tuvastatud. Ta täidab kontrollnõudeid korralikult kahe aasja kestel ning peale 03.06.2016 kontrolliti mitu korda G.J-i seisundit ning kontrollimise ajal G.J alkoholijoovet ei tuvastatud. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, rahuldamata. Kohus soovib anda isikule viimase võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks ning kriminaalhoolduse jätkamiseks. Kohus loodab, et G.J suhtub edaspidi täie tõsidusega kohtu poolt pandud kohustuste täitmisesse ja suhtub ettevaatlikkusega keefiri tarvitamisse. Antud juhul on vabaduses tema resotialiseerumisvõimalused oluliselt suuremad, kui taas vangistusse saatmisel. Arvestades ülaltoodut, jätab kohus erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmisele pööramise taotluse rahuldamata. Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärner taotlus G.J ´ile Harju Maakohtu 10.07.2014 kohtumäärusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko