Obsah (9)

§ 199§ 32§ 120§ 121§ 86§ 35§ 68§ 73§ 78

1-16-6674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6674 (16230101208) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav E.G Ik: XXX, kodakondsus: määratlemata, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: pensionär, töövõime kaotus 80 %; elukoht: XXXX. Tõkend: alates 11.03.2016 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2016 kuni 11.03.2016. Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 07.02.2012 kohtumäärusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1, 402 lg 1,

§ 32

lg 1, 33, 34 p 1 alusel kriminaalmenetlus

§ 199

lg 2 p 9,

§ 120

ja

§ 121

sätestatud õigusvastaste tegude toimepanemises ning

§ 86

lg 1 alusel kohaldati E.G suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Tartu Maakohtu 14.08.2014 määrusega asendati statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorse raviga. Tartu Maakohtu 19.05.2015 määrusega lõpetati Harju Maakohtu 07.02.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. E.G süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle

§ 35ja § 60 lg 3 sätteid kohaldades karistuseks tähtajaline vangistus 30 (kolmkümmend) päeva. 1 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 20 (kakskümmend) päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.03.2016 kuni 11.03.2016 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 18 (kaheksateist) päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta E.G-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 18 päeva E.G suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.G temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada E.G-le määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.09.

1. E.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. E.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 144 (sada nelikümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku 216 (kakssada kuusteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 216 (kakssada kuusteist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „E.G , 1-16-6674, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.G-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja Kohtupsühhiaatriaekspertiisi nr 183 tegemisel tekkinud kulu 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, so menetluskulu summas 1027 (tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõend: 1 CD-plaat turvakaamera videosalvestusega (asub kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 2
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstav tasu ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulu. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole ja süüdistatava sissetulekuks on saadav pension, mille suurus on oluliselt alla kuutasu alammäära. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on oma majandusliku olukorra tõttu täielikult maksevõimetu. Samas leiab kohus, et täies ulatuses menetluskulude hüvitamise kohustuse süüdistatavale panemine võib põhjustada süüdistataval majandusraskusi ja muuta toimetuleku väga raskeks. Seetõttu peab kohus vajalikuks vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid, jättes süüdistatavalt välja mõistmata süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7 detsembri
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse käigus läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi puhul tuvastati süüdistatava süüvõime. Seega ei tuvastatud ekspertiisiga kuriteokoosseisu asjaolusid ja sellest tulenevalt leiab kohus, et ekspertiisi kulu tuleb jätta riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades välja mõistetava määratud kaitsjale makstud tasu kui reaalse menetluskulu suurust ja süüdistatava reaalset sissetulekut, siis esinevad küllaldased alused võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3