KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-1248 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasi G.N süüdistatuna
§ 424
järgi / Erakorraline ettekanne G.N-i kohta Süüdimõistetu G.N, isikukood XXX, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Jane Tohverti erakorraline ettekanne rahuldada. Määrata G.N-ile
§ 75
lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustusena kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile tähtajaga 31.08.2016. Peatada G.N-ile Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega nr 1-16-1248 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 29.07.2016 kuni isiku tervenemiseni. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja G.N-ile. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega nr 1-16-1248 tunnistati G.N süüdi
§ 424
järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust.
§ 69
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
§ 75
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati G.N mitte tarvitama alkoholi.
Kohtuotsus jõustus 03.03.
- 05.08.2016 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldaja Jane Tohvert Viru Maakohtule erakorralise ettekande G.N-i suhtes, kuna hooldusalune on rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. G.N tuvastati 29.07.2016 kell 12.18 korralisel registreerimisel alkoholijoove 0,568 mg/l kohta väljahingatavas õhus. 29.07.2016 antud seletuses kirjutab hooldusalune, et käis xxxx tööl töölepingu alusel, kuid tööleping lõpetati 30.03.2016, millest isik ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku. Seega käis isik, eelnevalt kriminaalhooldusametnikult taotletud loaga minna xxxx tööle, perioodil aprill kuni juuli ilma aluseta välisriigis. Hooldusalune on seega esitanud ametnikule vale andmeid lahkumiseks Eesti territooriumilt. Samuti esitas G.N 29.07.2016 registreerimisel kriminaalhooldusametnikule perearsti tõendi nr 5799, millest ilmneb, et parema põlve probleemide tõttu ei ole isik võimeline füüsiliseks tööks püstijalu. Seega ei ole isik tervislikel põhjustel võimeline sooritama üldkasuliku töö tunde. 27.07.2016 antud kirjalikus seletuses kirjutab isik, et tal on põlvetrauma, mistõttu ei saa ÜKT tunde teha, vajab operatsiooni. Isik kirjutab, et pöördub perearstile 29.07.2016 ning esitab ametnikule arstitõendi. 29.07.2016 antud seletuses kirjutab isik, et tarvitas eelmisel päeval saunas õlut. Hooldusalune kirjutas samas seletuses, et käis xxxx tööl mitu kuud ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku, et tööleping on lõpetatud, kuna tema perekond elab seal. 01.08.2016 esitas registreerimisel kriminaalhooldajale abielutunnistuse ning kirjutas seletuses, et abikaasa elab xxxx, lisatud ka elukoha aadress. Hooldusalune lisas, et tunnistab enda alkoholiprobleemi ning kirjutas kirjalikus seletuses, et on nõus minema alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.08.
- Hooldusalusega on katseajal kohtutud 8-l korral. Registreerimiskohustust on täitnud nõuete kohaselt. ÜKT tunde on isik sooritanud rahuldavalt. Kohtu poolt määratud 360 ÜKT tunnist on isik käesolevaks hetkeks sooritanud 51 ÜKT tundi, seega sooritamata on veel 309 tundi. 27.05.2016 on G.N rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, millele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata G.N-ile täiendav lisakohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.08.
- Ettepanekut tehes lähtub ametnik isiku kirjalikust seletusest, mis esitati 01.08.
- Samuti teeb ametnik ettepaneku peatada G.N-i üldkasuliku töö tähtaja kulgemine alates 29.07.2016 kuni isiku tervenemiseni. Ettepaneku aluseks on perearsti poolt väljastatud tõend nr
- KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
§ 69
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
§ 75
lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
§ 69
lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdimõistetu on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. G.N ei ole tervislikel põhjustel võimeline tegema üldkasulikku tööd alates 29.07.2016, mis on tõendatud perearsti poolt väljastatud tõendiga. Seetõttu tuleb G.N-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine peatada kuni isiku tervenemiseni. Samuti leiab kohus, et nimetatud asjaoludel saab käesoleval ajal ettenähtud ravile allumist kui täiendava lisakohustuse määramist pidada piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel edaspidi alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus
§ 69lg 3, 6; Kr
MS § 387, 427, 432 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik