1-16-3599/19

Kriminaalasi nr. 1-16-3599 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02.november 2016.a Jõgeva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-16-3599 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Kriminaalasi K.P süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav K.P, isikukood XXX, emakeel- eesti keel, Eesti Vabariigii kodanik, Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx algharidus (8 klassi), töökoht- xxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalkorras karistatud ja omab kaht kehtivat karistust: 1)16.04.2013 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 214 lg.1 alusel 6 kuud vangistust KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga; 2) 28.10.2013 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 266 lg.2 p.3 järgi 4 kuud vangistust, liitkaristuseks 10 kuud vangistust, vabanes 31.03.2014.a.; 2 arhiveeritud karistust; Väärteokaristusi kehtivaid 3, arhiveeritud 7. Tõkend - ei ole kohaldatud. 1 Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut Sikuti Advokaadibüroo asukoht Tartu t. 8 Viljandi 71020, telefon 433 4192, epost: mart.sikut@sikutiab.ee RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.P vangistust. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.P 1 (ühe) aasta 6 (kuue)- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel on K.P kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Määrata K.P katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalmenetluse kulud: K.P menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot (KrMS § 179 lg.1 p.2); 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 61,44 eurot; Kokku on K.P menetluskulud 706,44 eurot. Määrata, et K.P tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 706,44 eurot. Kohtuotsusega koos antakse välja maksedokument menetluskulu tasumise kohta riigi tuludesse Rahandusministeeriumi kontole. Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb K.P’al tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 117,74 eurot. 2 Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 27.04.2016.a. saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses K.P süüasi KarS § 424 järgi. Kohus andis K.P 17.06.2016 määrusega kohtu alla üldmenetluses. K.P süüdistatakse selles, et tema 13.01.2016 kell 22.36 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike- Kamari külas Pikknurme- Põltsamaa tee 18.kilomeetril juhtis, omamata juhtimisõigust, mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,82 mg/l kohta; Sellega rikkus K.P Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1- mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani K.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Üldmenetluseks määratud kohtuistungil 02.11.2016 esitas prokurör taotluse pidada kokkuleppeläbirääkimisi, kuna selleks on avaldanud soovi süüdistatav ja kaitsja ja prokurör on nõustunud. Janar tael ja kaitsja kinnitasid sellist soovi. Kohus tegi vaheaja kokkuleppeläbirääkimiste võimaldamiseks, mille järel prokurör esitas kohtule kokkuleppe, mis on süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri poolt allkirjastatud. Prokurör taotles asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena. Kohtule esitati kokkulepe ja kriminaalasja toimik. Menetlusosalised taotlesid minna üle asja lahendamisele kokkuleppemenetluses. Kohus määras: jätkata asja lahendamist kokkuleppemenetluses ja anda K.P kohtu alla kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitas kokkuleppe sõlmimise käigus käsitletut, põhjendas kokku lepitud karistust ja taotles kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel. On esitatud iseloomustus töökohast. Karistuse valikul on arvestatud, et isikul ei ole juhtimisõigust olnud, et ta juhtis autot lühikest maad ja arvestatud on ka pärastist suhtumist oma teosse. Isik on valmis 3 alkoholist loobuma ja on kinnitanud, et ta juba ongi loobunud. Menetluskulude hüvitamine on kokku lepitud 6 kuu jooksul. Süüdistatav K.P vastas kohtu küsimustele, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Ta on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. K.P selgitas oma arusaama tingimuslikust karistusest, kokkuleppe nõuetest kinnipidamine ei ole talle keeruline. Ka alkoholist on ta juba loobunud ja täidab seda kohustust. Kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, ta osales kokkuleppeläbirääkimistel. Süüdistatav soovib, et menetlus lõpeks kohtulahendi tegemisega sõlmitud kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut kinnitas, et süüdistatav on osalenud kokkuleppe sõlmimisel oma vabal tahtel. Karistuse kokku leppimisel on arvestatud kõigi vajalike asjaoludega. Sõlmitud kokkulepe on seaduslik ja kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kokkulepe Kohtule esitati kriminaalasja toimik. Süüdistatava K.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt K.P-le mõista karistuseks KarS § 424 järgi 9 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele. Katseaeg määrata 1 aasta 6 kuud. Lisakohustus- mitte tarvitada alkoholi. Menetluskulude summa tasuda kuue kuu jooksul. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et K.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ja faktilisi asjaolusid kinnitavad toimikus olevad tõendid, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Hinnates toimikus olevaid tõendeid KrMS § 306 nõuete alusel, saab konstateerida, et on olemas alused isiku süüdi tunnistamiseks temale esitatud süüdistuses. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks. K.P ei ole varem karistatud sama kvalifikatsiooniga süüteo eest. Karistuse määra valikul on arvestatud vajalikul määral süüdistatava süüd, s.h. vajadust hoiduda alkoholi tarvitamisest, mistõttu rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks. Kohtuotsus on võimalik teha sõlmitud kokkuleppe alusel. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tegemist on teise astme kuriteoga, mistõttu sundraha on KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot. K.P riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses on 61,44 eurot. Kokku K.P menetluskulud 706,44 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kohtunik Ülle Raag 5