1-14-3765/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-3765 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.K isikukood XXX xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta V.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov’i taotlus V.K´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista V.K-lt menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu. V.K´il tasuda kaitsjatasu 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „V.K 1-14-3765 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada V.K-le, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava V.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 7.10.2014 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 ja alusel karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.10.2014 ja karistuse kandmise lõpp 05.10.
3. Kinnipidamisasutuses V.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub elama xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on xxx ning xxx elukutse. Esimeseks töökohaks oli xxx, kus töötas 2 aastat xxx. Hiljem on töötanud xxx Töökohtade sagedase vahetamise põhjuseks oli saada paremat palka ja töötingimusi. Sissetulek ei olnud stabiilne, kuid kinnipeetava sõnul sai pere majanduslikult hakkama. Vangistuse ajal on varasemalt töötanud lühiajaliselt, väidetavalt on probleemiks tervis. Käesoleval hetkel keeldub töötamast, väidetavalt tervise pärast. 15.04.2015-30.06.2015 töötas xxx. Esimest korda tarvitas alkoholi 16-aastaselt. Ise seda probleemiks ei pea, sest väidetavalt tarvitas alkoholi 1-2 korda kuus ning igapäevast elukorraldust see ei mõjutanud. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Väidab, et kuritegusid ei oleks kainena sooritanud, kuid samas ei näe alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel seost. Perioodil 12.
4. 2015 - 07.05.2015 läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk Igapäevane valik Läbiviija sõnul osales igas programmi tunnis, õppides tundma ennast ja teisi läbi andestamise. Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglas viibib viiendat korda. Viimane kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine oma täiskasvanud pojale. Varasemalt isikut on peamiselt karistatud isikuvastase kuritegude eest. Samuti on pannud toime ühe varavastase kuriteo, mille sooritamisel tarvitas vägivalda. Kuritegude sooritamisel on võimeline kasutama külm- ja tulirelvi. Kuritegude sooritamise soodusteguriks võib pidada alkoholi kuritarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib V.K asuda elama aadressil xxx xx. Tegu on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxxx. Tegu on 2-toaline ühiselamu plokiga, kus elavad kinnipeetava abikaasa ja tema poeg Vxxx Zxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kodukülastuse käigus oli välja selgitatud, et elukoht on sobiv koduvalveseadme paigutamiseks. Kinnipeetava abikaasa GxxxZxxx ja poeg Vxxx Zxxx on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega elektroonilise järelevalve alla nende elukohta aadressil xxNad on allkirjastanud nõusoleku lehe. Munitsipaaleluruumi haldaja xxx teatas 17.08.2016, et V.K on õiguslik alus kasutada antud eluruumi ning xxx annab oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks xxx. Kinnipeetava abikaasa kinnitas vestluses, et on valmis V.K materiaalselt toetada, pere sissetulekuks on kinnipeetava abikaasa pension ja kinnipeetava poja töövõimetuspension. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. V.K ei olnud varem määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalkorras on ta karistatud 5 korral. V.K poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed: huligaansus, röövimine, tapmine hädakaitse piiride ületamisel, üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine. 2 Kinnipeetava poeg Vxxx Zxxx on V.K vägivaldses kuriteos kannatanu. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta V.K vabastamist. V.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Selgitas, et praegu vanglas ei tööta, kuna tervis ei luba, on probleeme jalgade ja südamega. Aga vabaduses on paremad võimalused enda ravimiseks, siis saab küll minna tööle. On tegelikult alati tööd teinud. Alkoholiga erilisi probleeme ei ole, aga vajadusel on nõus minna ravile. Kaitsja leidis, et taotlus on põhjendatud. Kuigi V.K on korduvalt karistatud ei välista see tema suhtes tingimisi ennetähtaja vabastamise kohaldamist. Tema käitumine vangistuses on olnud korralik, tema on distsiplinaarkorras karistamata. Suhted lähedastega on ka head. Kriminaalhoolduse all ei ole varem olnud. Vabaduses lubas asuda tööle. Kuriteo raskuse kõrvalt tuleb vaadata ka isiku praegust käitumist ja V.K ’i puhul võimaldab see tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et V.K ingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.K isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. V.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasemalt on karistatud peamiselt isikuvastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime uue 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo asjaolud (tekkinud tüli käigus süüdimõistetu pussitas noaga oma poega tekitades eluohtlikud tervisekahjustused) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Seda enam, et kinnipeetav asuks elama samale elamispinnale, mis kannatanu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtuistugil andis V.K küll oma suulise nõusoleku sõltuvusravi läbimiseks, kuid ei pidanud alkoholisõltuvust reaalseks probleemiks. Vabaduses puudub 3 kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. V.K kinnitused, et vabastamise korral leiab ta endale tööd, on paljasõnalised ja millegagi kinnitamata. Seega võib järeldada, et V.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elukoha olemasolu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. V.K oli ka enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuritegu iseloomu ja raskust arvestades ei ole V.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 2018 aastal). Arvestades V.K poolt toimepandud kuritegu ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu V.K vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 4