Obsah (7)
§ 131§ 130§ 215§ 217§ 1§ 249§ 239KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESO
§ 131
lg 3, AETR Lisa’ 32 artikkel 12’34 p 8 nõudeid;
§ 130
lg 1; AETR artikkel 8’14 p 2 nõudeid; AETR Lisa’ 32 artikkel 12’34 p 3 nõudeid ning tema teod on kvalifitseeritud
§ 215, § 249 lg 1, § 217 lg 1 järgi (tl 14).
26.08.2019 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elm otsuse, milles leidis, et 25.07.2019 kell 9.30 Ida- Virumaal, Narva linnas Tuleviku tänaval juhtis I P autorongi, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning
(1)sõidumeeriku andurile oli paigaldatud ajavahemikul 25.07.2019 kella 00.07 kuni 25.07.2019 kell 9.10 sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade, magnet, mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega.
(2)Kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõppu 22.07.2019 kell 23.20 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 23.07.2019 kell 10.40 kuni 23.07.2019 kell 19.00 kokku 8 tundi ja 20 minutit. Puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas.
(3)Juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade kestvused perioodil 22.07.2019 kell 23.20 kuni 23.07.2019 kell 10.40, 23.07.2019 kell 19.00 kuni 24.07 kell 00.55, 24.07.2019 kell 17.30 kuni 25.07.2019 kell 00.07 rikkudes andmete lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega pani I.P toime järgnevad väärteod: - sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimine (rikutud
§ 131
lg 3, kvalifikatsioon
§ 215
); - mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine (rikutud
§ 131
lg 3, kvalifikatsioon
§ 217
lg 1); - mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine (rikutud
§ 1
30 lg 1, kvalifikatsioon
§ 249lg 1). Karistus määrati Kar
S § 63 lg 1 alusel
§ 215järgi. 2
(10)Menetlusalune isik pani teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt kauba saatelehtedelt on näha, et kaup, millega I P Eesti Vabariigi poole teele asus (vedades seda autorongiga, mis koosneb vedukist xxx r/n xxx ja haagisest xxx r/n xxx) saadeti Venemaal asuvast linnast teele 24.07.
- Saatelehe järgi laeti kaup Tihkvin linnas, mis asub Leningradi oblastis ning sealt asus juht teele Eesti Vabariigi poole. Sõidumeeriku salvestuslehel saavad salvestused alguse 24.07.2019, kui salvestusleht on sisestatud meerikusse kella 15.30 paiku. Salvestuslehelt on aga näha, et juhi viimane juhtimistegevus oli veidi peale südaööd 25.07.2019 ning meerik salvestas sõiduki liikumise kiiruseks pidevalt 80-90 km/h. 25.07.2019 kell 00.07 algab juhil puhkeaeg ja kestab kuni kella 9.10-ni. Kontrolli satub sõidukijuht Eesti Vabariigi poolel ca 20 minutit hiljem ehk 9.
- Salvestuslehel ei ole ühtegi salvestust sõidust, mis oleks salvestunud enne piiripunkti jõudmist või piiritsoonis. Puuduvad igasugused andmed sõidu kohta linnatingimustes ehk kasvõi Ivangorodis enne piiripunkti jõudmist. Samuti puuduvad piiripunktile iseloomulikud lühiajalised ja aeglased sõidud. Meeriku andmete kohaselt auto juht lihtsalt puhkab kogu selle aja. Asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist on näha, et sõiduk XXX on varustatud Kitas 2 tüüpi liikumisanduriga, millel on näha magneti kasutamisele iseloomulikud jäljed (hõõrdumised) ning need ei ole tolmunud ega määrdunud. Kohtuväline menetleja määras I P’le karistuseks
§ 215järgi 182 trahviühikut ehk 728 eurot (tl 12-13).
9.09.2019 esitas I P kaebuse Viru Maakohtule, milles palub tühistada Ida prefektuuri 26.08.2019 otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohtuvälise menetleja otsus on õigusvastane ja ei vasta faktilistele asjaoludele. Süü pole tõendatud. Teos puuduvad väärteo tunnused. Magneti pole kasutanud. Ivangorod-Narva piiripunktil puudus veokite järjekord. Venemaal olles palus luba seista 9 tundi ning seejärel sõitis Eesti territooriumile. Ajal kui sõiduk seisis Vene piiripunktil, kehtis puhkepaus ja selle kohta leppis Vene piiripunkti vahetuse ülemusega. Need väited jättis kohtuväline menetleja tähelepanuta. Asjas puuduvad tunnistajad, kes võivad kinnitada, et menetlusaluse isiku poolt oli (sõidumeerikule) paigaldatud magnet. Tema (I.P) kaitseversioon ei ole ümber lükatud. Ei vaidle vastu, et veokist oli leitud magnet, aga et see on sõidumeeriku tööd häiriv seade on vaid menetleja arvamus, mis ei saa olla tõend. Ei mäleta, kust see metalli tükk (magnet) tekkis veoki kastil. Absurdne on menetleja lahendus, et magneti kasutamisest jäid jäljed (hõõrdumised) ning need ei ole tolmunud ega määrdunud. Menetleja ei ole ekspert, tal puuduvad teadmised, et lugeda kriimustused (hõõrdumise jäljed) magneti kasutamise jälgedena. Fototabelist on näha, et tema (I.P) spetsiaalselt keeras traati liikumisanduri ümber, et hoida liikumisandiri plomm (peal). Politseinikud ähvardasid, et kui ei tunnista ennast süüdi, siis saab karistuseks maksimaalse määra, s.o 1200 eurot (tl 2). POOLTE SEISUKOHAD Menetlusalune isik I.P jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde. Möönis, et võib olla ei kasutanud sõidumeeriku lüliteid ning jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade kestvused, sest varem, tema sõnade järgi, ei pööranud politsei sellele tähelepanu. Samas eitas I.P kategooriliselt sõidumeeriku anduri juures magneti kasutamist. Samuti väitis, et 25.07.2019 südaööst ja kuni kella 9 ajal Vene-Eesti riigipiiri ületamiseni on puhanud Vene piiriületuse punkti territooriumil, mistõttu on pidanud töö- ja puhkerežiimist kinni. 3
(10)Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Menetlusaluse isiku poolt sõidumeeriku anduri juures magneti kasutamist tõendavad asitõendid, fotod ja tunnistajate ütlused. Samuti tõendatud on teised rikkumised. Juhi kohustus on salvestada kõik oma tegevused sõidumeerikule, nii sõidu kui muu töö suhtes. Juht teadlikult ja tahtlikult varjas oma tööaega, sh piiriületuse läbimise osas. Ka kohtuvaidlustes tunnistas menetlusalune isik, et järjekorrad piiriületuseks võivad võtta päevi ja usutav ei ole, et ta võis läbi asula ja jõuda piiripunktile kiirusega 90 km/h. Juhid on teadlikud, et selle piiripunkti ületamine on problemaatiline, juht peab enne piiri ületamist planeerima tööaega selliselt, et tal oleks võimalik puhata vähemalt 9 tundi katkematult. Jäljed anduril osutavad otseselt magneti kasutamisele, anduri läheduses ei olnud avastatud sellist detaili, et võiks jätta just selles kohas selliseid jäljed. Ei ole tuvastatud, et just avastatud magnetit kasutati anduri juures, kuid tunnistajate ütlused ja asitõendid osutavad, et magnetit antud anduri juures siiski kasutati. UURITUD TÕENDID, TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Kohus, uurinud tõendeid ning kuulanud ära poolte seisukohti, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Alljärgnevalt käsitleb kohus esitatud süüdistuse ja tuvastatud asjaolusid eraldi väärteokoosseisude lõikes.
§ 215
Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse järgi sõidumeeriku andurile oli paigaldatud ajavahemikul 25.07.2019 kella 00.07 kuni 25.07.2019 kell 9.10 sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade, magnet, mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Rikkumine sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimine. Rikutud on
§ 131lg 3.
Väärteo kvalifikatsioon on
§ 215
.
§ 131
lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Nimetatud määruse art 32 lg 3 kohaselt salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Keelatud on ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete ja/või prinditud andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Ühtegi sellisel eesmärgil kasutatavat seadet ei tohi sõidukis olla. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et menetlusalune isik I P on elukutseline raskeveoki autojuht (seda on näha ka tema juhiloalt – tl 29) ning ta läks reisile sõidukiga XXX xxx (registreerimismärk xxx, vastutav kasutaja on I P, omanik on OÜ xxx) ja haagisega xxx (registreerimismärk xxx) (tl 30). Reisi sihtkohaks on olnud Venemaal, Leningradi oblastis asuv Tikhvin linn, mida on näha ka kaubaveo saatelehelt (tl 25-26). Antud asjas ei olnud vaidlust ka selles, et 25.07.2019 kell 9.10 Ida-Virumaal, Narva linnas Tuleviku tn asuvas piiripunkti kontrolli käigus avastati I. P juhitud sõidukilt – autorongilt sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade – magnet, mis asus sõiduki kabiini taga (vt fototabel tl 24, 23). 25.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kaks üksteise peal asetsevat ristküliku kujulist magnetit. Magnet asus veoki kabiini taga raami küljes. Magneti peal asetses 4
(10)vedru. Lisatud fototabelid (tl 20-24). Menetlusalune isik ei eitanud selle eseme olemasolu tema sõiduki kabiini taga, kuid eitas oma seotust sellega, ei osanud selgitada, kuidas see magnet on sinna sattunud ja rõhutas vaid seda, et magneti avastamise koht asub käigukasti ja sõidumeeriku andurist kaugel ning see ese ei suutnud sõidumeeriku tööd mõjutada (vt menetlusaluse isiku koostatud skeem tl 41). Sõidumeeriku tahtlikku manipuleerimist I.P on eitanud. Kohus menetlusaluse isiku arvamusega ei nõustu ning tuvastab uuritud tõendite alusel, et I.P on kasutanud magnetit sõidumeeriku juures eesmärgiga sekkuda sõidumeeriku töösse ja manipuleerida sõidumeeriku andmetega. Sellele osutavad sündmuskohal tehtud fotod, kus sõidumeeriku anduri juures on näha hõõrdumise jälge. Samuti fototabelitest on näha, et see koht ei ole tolmunud ega määrdunud, võrreldes selles kohas paiknevate sõiduki teiste osadega (tl 21 all, 22). Samale asjaolule on viidanud ka asjas üle kuulatud tunnistajad. Tunnistaja H S ütluste järgi Tunnistaja O L ütluste kohaselt Menetlusalune isik on enne asja sisulise arutamisele asumist esitanud taotluse tema sõiduki kerelt avastatud magneti suhtes ekspertiisi määramiseks (tl 37) , kuid asja arutamise käigus on sellest loobunud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusosakonna juhataja kohtuekspert A E 28.10.2019 e-kirjast nähtuvalt Ajakirjanduses on tõesti korduvalt seda teemat käsitletud (vt nt https://tartu.postimees.ee/748196/politsei-ja-rekkajuhid-mangivadkassi-hiirt) ning kohus käsitleb üldiselt teadaoleva asjaoluna fakti, et magnetit võib kasutada käigukasti anduri töösse sekkumiseks ja selle moonutamiseks viisil, et sõiduaja asemel fikseerib sõidumeerik puhkeaega. Magneti avastamine menetlusaluse isiku sõiduki kerelt on siis esimene asjaolu, mis tõendab I.P poolt sõidumeeriku töösse sekkumist ja sellega manipuleerimist. 5
(10)Samuti viitavad sellele sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtuvad andmed ja I. P ette võetud reisi asjaolud. PIKO andmebaasi väljavõttest nähtuvalt lahkus I P Eestist 23.07.2019 kell 4.58 ning sisenes Eestisse 25.07.2019 kell 9.47 (tl 31). I.P ütlustest nähtuvalt tollidokumentide vormistamine võttis tal aega umbes kuni kella 10-ni ning kella 10 ajal lahkus ta Ivangorodist. Üldiselt kättesaadavate allikate (Google maps) abil on lihtne kindlaks teha vahemaa Ivangorodi ja reisi sihtkoha – Tikhvin’i vahel, milleks on 366 km (kuni 389 km, olenevalt valitud marsruudist) ja orienteeruv sõiduaeg on 4 tundi ja 54 minutit (kuni 5 tundi 25 minutit). Ehk kõige varasemalt pidi I. P jõudma Tikhvin’i 23.07.2019 õhtusel või ööajal. Samas ei 22.-23.07 ega 23.07 salvestuslehelt (tl 27 keskel ja all) ei ole näha sõiduki liikumist sellises mahus ja sellisel ajal, nagu see pidi toimuma (sõit Ivangorodist Tikhvinini). 23.07.2019 salvestuslehel on näha liikumist alates kella 23.50-st (23.07.2019) kuni (24.07.2019) kella 1-ni, s.o pisut rohkem tund aega. 22.-23.07 salvestuslehelt ei ole ka näha liikumist alates kella 10-st (millal I.P ütluste järgi alustas ta liikumist sihtkohta Ivanogordist). Liikumist on näha kella ca 8-st kella 11.40-ni ja enne seda kella 4-st kella 5-ni, aga kiirused on üsna kõrged – kuni 90-100 km/h, ilmselgelt piiripunktis ei ole võimalik selliste kiirustega liikuda, mis näitab, et need andmed ei käi 23.07.2019 kohta ega kajasta liikumist peale piiri ületamist, vaid käivad eelmise päeva 22.07.2019 kohta ehk ei puuduta seda reisi. Edasi algab liikumine 22.-23.07 salvestuslehe järgi kella 19 ajal ja lõpeb kella 20 ajal, siis algab uuesti kella 21 ajal ja lõpeb kella 22.50 ajal, siis algab kella 23.25 ajal ja lõpeb kella 23.35 ajal. See teeb kokku maksimaalselt 3 tundi, mis ilmselgelt ei ole piisav, et jõuda Ivangorodist Tihkvinini. Samuti kui vaadata salvestuslehe 24.07.2019 kohta, siis sellelt on näha, et 24.07 (tagasiteel Eesti poole, Ivangorodi piiripunktis) lõpetab sõiduk liikumist kella 24 ajal, kusjuures kiirus langeb järsku ca 80 km/h-lt nullini. I.P ütluste järgi liikus ta maanteel lubatud kiirusega ka Ivangorodi linna piires, sest oli öine aeg ja teisi liiklejaid ei olnud. Kohtu arvates ei ole need menetlusaluse isiku ütlused eluliselt usutavad ega loogilised, mistõttu kohus jätab need tõendikogumist välja. Möönda võib menetlusaluse isiku poolt asulas maksimaalse lubatud sõidukiiruse nõude ignoreerimist, kuid üldiselt teadaolevalt piiripunkti läbimine on seotud erinevate kontrollimistega, mille käigus sõidukid liiguvad madalate kiirustega. Selliseid liikumisi aga sõidumeeriku 24.07.2019 salvestuslehelt näha pole. Selliseid piirikontrolli läbimiseks iseloomulikke lühiajalisi sõite ei ole näha ka sama sõidumeeriku salvestuslehe hilisematest andmetest. Näha on vaid liikumist (25.07.2019) hommikul kella 9.30 ajal, mis kestab mõned minutid. Ilmselgelt ei ole see aeg piisav kasvõi ühel (Venemaa) poolel piiri- ja/või tollikontrolli läbimiseks. Menetlusaluse isiku ütlused selles osas, et dokumendid andis ta vormistamiseks ära eelnevalt, 24.07 südaöösel piiripunkti saabudes, selleks ajaks lubati teda minna puhkama ning hommikul ei pidanud ta midagi vormistama, vaid koheselt läbis vene piiri – ei ole eluliselt usutavad. I.P ise tunnistas oma ütlustes, et piiri ületamine võib võtta tunde ning tema versioon, et antud juhul õnnestus tal piiri läbida loetud minutitega on vastuolus tema enda ütlustega ja ei ole ka eluliselt usutav. Usutav ei ole ka I.P seletus, et vene piiripunktil lubati tal minna puhata. Üldiselt teadaolev on, et piiripunkt on strateegilise tähtsusega koht, kus kõrvalisi isikuid ja tegevusi ei lubata ning seda enam ei ole tegemist raskeveokite juhtide puhkeplatsiga. See kohtu järeldus riimub ka tunnistaja O L ütlustega, et Kohtuvaidlustes ütles I.P ise, et piiri ületamine ei olnud nii kiire, nagu kohtuväline menetleja on sellest rääkinud, ületas piiri kella 00-st kella 9-ni. Ehk tunnistas I.P sisuliselt ise, et tagasiteel 6
(10)Ivangorodi piiripunkti jõudes ta ei puhanud, vaid ikkagi läbinud piiri. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Eesti-Vene piiri läbimine, sh Narva piiripunkti kaudu on aeganõudev ning selle läbimine minutitega on välistatud. Sellele teemale on varasemalt korduvalt pöördunud ka meedia (vt nt https://www.err.ee/580243/amet-hoiatab-piirijarjekorra-eestnadalalopul; https://www.err.ee/651801/vene-eesti-piiril-ivangorodis-tuleb-piiriuletust-oodatakolm-tundi). Seetõttu menetlusaluse isiku ütlused, et 25.07.2019 hommikul suutis ta läbida vene piiri mõnede minutitega ei ole eluliselt usutavad ja kohus jätab need tõendikogumist välja. Eeltoodu kinnitab kohtuvälise menetleja versiooni, et sõidumeeriku salvestuslehed ei kajasta kogu toimunud liikumist ning vähemalt ajavahemikul 25.07.2019 kella 00.07 kuni 25.07.2019 kella 9.10-ni sõidumeeriku andurile oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav magnet. Sellega sekkus menetlusalune isik sõidumeeriku töösse, mille tulemusena sõiduaja asemel fikseeris sõidumeerik seda puhkeajana. Seega rikkus I.P
§ 131
lg 3 nõuded ja tema tegu vastab
§ 215sätestatud väärteokoosseisu tunnustele.
Selle väärteo pani I.P toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3).
§ 249
lg 1 Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse järgi menetlusalune isik kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõppu 22.07.2019 kell 23.20 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 23.07.2019 kell 10.40 kuni 23.07.2019 kell 19.00 kokku 8 tundi ja 20 minutit. Puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas.
§ 130
lg kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 -kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 (…). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 6 lg 1 kohaselt ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Art 8 lg 2 kohaselt 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Seega juhil on lubatud lühendada oma ööpäevast puhkeaega erandina 9 tunnini, mis tähendab, et katkematu puhkeaeg ühes ööpäevas peab olema vähemalt 9 tundi (tavapäraselt peab puhkeaeg olema vähemalt 11 tund). I.P on eksinud selle nõude vastu, sest ta kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõppu 22.07.2019 kell 23.20 kehtestatud 9 tunni pikkuse puhkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 23.07.2019 kell 10.40 kuni 23.07.2019 kella 19.00-ni ehk kokku 8 tundi ja 20 minutit. Samuti ei kasutanud I.P puhkeperioodi kahes osas. Selle rikkumise suhtes tunnistas I.P, et puhkas 9 tunnist mõnevõrra vähem (oleks pidanud puhkama 24.07.2019 kella 10-st kella 19-ni, puhkas 15 minutit vähem). Seda, et I.P puhkas 23.07.2019 kell 10.40 kuni 23.07.2019 kell 19.00 kokku 8 tundi ja 20 minutit on näha ka sõidumeeriku salvestuslehelt (tl 27, keskel). Seega, isegi kui möönda, et salvestuslehele kantud andmed vastavad 7
(10)tõele (eelnevalt kohus on siiski tuvastanud, et nii see ei ole ning puhkeajana on salvestuslehele kantud aeg, mil sõiduk võis tegelikult liikuda ja I. P sõidukit juhtida või täita teisi tööülesanded), siis tema kasutatud ööpäevane puhkeperiood oli seadusega nõutavast miinimumist lühem. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et menetlusalune isik kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõppu 22.07.2019 kell 23.20 kehtestatud 9 tunni pikkuse puhkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 23.07.2019 kell 10.40 kuni 23.07.2019 kella 19.00-ni ehk kokku 8 tundi ja 20 minutit. Samuti ei kasutanud I.P puhkeperioodi kahes osas. Seega rikkus I.P
§ 130
lg 1 nõuded ja tema tegu vastab
§ 249lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele.
Selle väärteo pani I.P toime kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda (KarS § 16 lg 4).
§ 217
lg 1 Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse järgi menetlusalune isik ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade kestvused perioodil 22.07.2019 kell 23.20 kuni 23.07.2019 kell 10.40, 23.07.2019 kell 19.00 kuni 24.07 kell 00.55 ja 24.07.2019 kell 17.30 kuni 25.07.2019 kell 00.07 rikkudes andmete lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.
§ 131
lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 p 5 alap b kohaselt „juht
- b)kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:
- i)märgi all juhtimisaeg; ii)märgi all „muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi all
- iv)„valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b; märgi all : vaheajad või puhkus. I.P kinntas oma ütlustes, et ei lülitanud sõidumeerikut teisele režiimile („muu töö“), kui sõiduk ei liikunud, aga tema tegelikult ei puhanud, vaid täitis teisi tööülesandeid. Seletas seda sellega, et varem ei pööranud politsei sellele tähelepanu. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt (tl 27) on näha, et tõepoolest 22.07.2019 kell 23.20 kuni 23.07.2019 kell 10.40, 23.07.2019 kell 19.00 kuni 24.07 kell 8
(10)00.55 ning 24.07.2019 kell 17.30 kuni 25.07.2019 kell 00.07 ei kasutanud I.P sõidumeeriku lüliteid ning jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade kestvused, rikkudes andmete lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et I.P ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ning jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde-, valmisolekutening töövaheaegade kestvused perioodil 22.07.2019 kell 23.20 kuni 23.07.2019 kell 10.40, 23.07.2019 kell 19.00 kuni 24.07 kell 00.55, 24.07.2019 kell 17.30 kuni 25.07.2019 kell 00.07 rikkudes andmete lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Seega rikkus I.P
§ 131
lg 3 nõuded ning tema teod vastavad
§ 217lg 1 väärteokoosseisu tunnustele.
Selle väärteo pani I.P toime kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda (KarS § 16 lg 4). Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ühegi eelpool käsitletud väärteokoosseisu puhul kohus ei tuvasta ning keegi pooltest pole asja arutamise käigus vastupidisele tuginenud. KARISTUS
§ 215
järgi sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 249
lg 1 kohaselt kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 217
lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Rangeima sanktsiooniga on
§ 215. Seega tuleb karistus määrata selle sätte järgi, mida kohtuväline menetleja tegigi. Kar
S § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 215sanktsioon on kuni 300 trahviühikut või arest.
I.P on varem ühel korral karistatud Ida prefektuuri 4.10.2018 otsusega
§ 239lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 76 eurot, karistus on täidetud 8.11.2018 (tl 36).
Positiivne on, et varasem karistus on I.P poolt täidetud. Negatiivne on, et pärast karistuse täitmist pani ta toime mitu uut samalaadset (liiklusalast) väärtegu, mida ta otseselt ei tunnista ega kahetse. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistuse liigina tuleb valida kergem karistuse liik ehk rahatrahv. Sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Arvestades, et karistus mõistetakse kolme väärteo eest, vastab kohtuvälise menetleja valitud 9
(10)karistuse määr 182 trahviühikut ehk 728 eurot menetlusaluse isiku süü raskusele ning eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhkeperioode eirav juht ohustab liikluses nii ennast kui teisi liiklejaid. Mootorsõiduk (seda enam raskeveok) on kõrgendatud ohu allikas ning selle juhtimine nõuab erilist hoolsust ja vastutustunnet. Seaduse nõuete eiramine võib viia liiklusõnnetusteni ja tõsiste tagajärgedeni, mida tuleb vältida. Selliste rikkumiste eest karistamine omab suurt üld- ja eripreventiivset tähendust, mistõttu ei tuvasta kohus alust menetlusalusele isikule kergema karistuse mõistmiseks (ning I.P pole seda ka taotlenud). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Deniss Minzatov 10
(10)