Obsah (7)

§ 389§ 323§ 318§ 384§ 424§ 22§ 423

Kriminaalasi nr 1-12-1916 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2012.a. Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1916 Kriminaa

ette kriminaalasja lahendamise raames kohtutäituri täitemenetluse kulude väljamõistmist ja taotluse lahendamise näol ei ole tegemist apellatsioonimenetluses lahendatava küsimusega. Seega tagastati taotlus Tartu Maakohtule , kellel on pädevus TsMS-ist ja ™S-ist juhindudes võtta seisukoht Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse osas. Kohtu seisukohad 1. Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Sellesisulist seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. 2.

§ 389

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse

i-

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi. 2

§ 323

lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 384

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole subjektiks, kes saaks esitada Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusele määruskaebust.

§ 384

lg 1 seab määruskaebuse esitamise õiguse sõltuvusse sellest, kas kohtumäärusega, mille peale määruskaebust esitada soovitakse, on kitsendatud või piiratud isiku õigusi või tema seaduslikke huve. Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusega pikendati H. Z-ilt Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtumäärusega, millega pikendati H. Z-ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 8 kuu võrra, ei piiratud ega kitsendatud Riigi Tugiteenuste Keskuse õigusi või seaduslikke huve: kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude summat ei vähendatud ja menetluskulude tasumiseks määratud 8 kuu võrra pikendatud tähtaeg mahub seadusega (

§ 424, § 423) lubatud ühe aasta piiridesse .

Vastupidist ei ole põhistanud ka Riigi Tugiteenuste Keskus esitatud määruskaebuses. Seega on kohus arvamusel, et Riigi Tugiteenuste Keskusel ei ole

§ 384

lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust ning

§ 389

lg 1 ja § 323 lg 2 p 2 alusel tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse läbi vaatamata jätmist ja tagastamist takistavaks asjaoluks ka see, et Riigi Tugiteenuste Keskuse määruskaebus on 19.09.2012.a saadetud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Haide Rimmeli poolt Tartu Ringkonnakohtusse kui põhjendamatu (

§ 389lg 4).

3. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks selgitada, et täitmiskohtuniku pädevuses ei ole suurendada süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude suurust täitemenetluses tekkinud täitekulude ulatuses. Nii sätestab

§ 22

, et täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle

-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.

§ 423

ja § 424 järgi on täitmiskohtunikul pädevus otsustada süüdimõistetu taotlusel sealhulgas menetluskulude pikendamise või ositi tasumise üle. Eelviidatust lähtudes on H. Z taotluse alusel otsustanud täitmiskohtunik 28.08.2012.a määrusega pikendada väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Kohus peab oluliseks rõhutada, et

-ist ei tulene aluseid, millele tuginedes võiks täitmiskohtunik lisaks süüdimõistetult kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulude kohustada teda tasuma ka menetluskulude täitmisel tekkinud täitekulusid ning mõista need välja kohtulahendi täitmise raames lahendatava küsimuse üle otsustamisel. Seetõttu ei saaks kohus ka juhul kui asuks määruskaebust sisuliselt lahendama, rahuldada määruskaebuse esitaja taotlust ja suurendada igakuist maksekohustust täitemenetluskulude võrra. Süüdimõistetu võib vastavalt

§ -le 423 ja §-le 424 esitada taotluse temalt väljamõistetud menetluskulude pikendamiseks ning sealjuures ei ole seaduslik ega põhjendatud raskendada tema olukorda ja teha otsustus väljamõistmisele kuuluvate summade kohta, mida kohtuotsusega süüdimõistetult välja ei ole mõistetud.

1. Siiski peab kohus oluliseks järgnevalt selgitada täitekuludega seonduvat. TMS § 37 lg 1 sisuliselt defineerib täitekulude mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg-st 1 3 tuleneb põhimõte, mille kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Sama paragrahvi lõike 2 järgi nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega kuuluvad eelviidatust lähtuvalt täitekulud sissenõudmisele võlgnikult kohtutäituri otsuse alusel, mitte kohtulahendiga, millega mõisteti süüdimõistetult välja menetluskulud (käesoleval juhul Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsus). Täitekulude sissenõudmise osas peab kohus oluliseks viidata ka TMS § 2 lg 1 p-le 16, mille järgi täidetakse TMS i- alusel nõuded, mis tulenevad kohtutäituri otsusest kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Seega, kui kohtutäituri otsust täitekulude ja kohtutäituri tasu kohta ei ole vaidlustatud, kuulub kohtutäituri otsusest tulenev nõue kohtutäituri tasu ja täitekulude osas TMS -i alusel sissenõudmisele. Samas peab kohus oluliseks märkida, et täitekulude vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord (mitte kriminaalmenetluse raames määruskaebuse esitamine täitmisel tekkinud küsimuse lahendamise lahendile). Nii sätestab TMS § 217 lg 1, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 alusel võib kaebuse alusel tehtud kohtutäituri otsusele esitada kaebuse maakohtule. See tähendab, et juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus täitekulude summaga või ei ole nõus täitekulusid tasuma, kuulub täitekulude osas vaidlustamisele kohtutäituri otsus, millega täitekulud ja kohtutäituri tasu kindlaks määratakse. Kaebuse esitamiseks õigustatud isikuks on täitemenetluse osaline. Selline protseduur saaks aset leida tulevikus kui täitemenetluse osaline täitemenetluskulude suurusega nõus ei ole või kulusid ei tasu.
2. Puutuvalt H.Zsuhtes jubaalustatud täitemenetlusse, osundab kohus ™S § 46 lg 1 p-le 4, mille järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. Seega tuleb juba alustatud täitemenetlus H. Z suhtes Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks peatada seoses Tartu Maakohtu 28.08.2012.a määrusega, millega pikendati H.Z-ilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 8 kuu võrra. Kohtunik Ülle Raag 4