Obsah (6)

§ 199§ 65§ 75§ 871§ 64§ 121

1 Kriminaalasi nr 1-13-10756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20. november 2015, Rakvere kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-13-10756 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.01.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 4 aastat ja 4 kuud ning mõisteti G.H-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 29.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüdimõistetu kuritegude dünaamikas esineb korduvaid vargusi, ka sissetungimisega ning vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja joobeseisund, ajendiks majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames töötanud vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Vanglas olles on isik lõpetanud
2. ja
3. klassi. 01.09.2014 alustas isik õpinguid
4. klassis, kuid õpingud jäid pooleli. Kinnipeetav on läbinud individuaalse suunitlusega sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti osalenud programmi järeltegevuses. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetavale on vangistuse jooksul määratud 4 distsiplinaarkaristust, neist 1 on kehtiv, mis määrati ametniku korraldusele mitteallumise eest (noomitus). Kinnipeetav omab rahvastikuregistri andmetel sissekirjutust xxxx linna. Isik on avaldanud soovi asuda elama xxxx, kuna tal siin elukoht puudub. Vabanemisel on isikul võimalus pöörduda SA Narva Linnaelamu poole, mis tegeleb munitsipaaleluruumi üürile andmise ja kasutamisega. Kindla elukohata isikud võivad kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskus. Vabaduses olles lahkus isik koolist peale viiendat klassi, olles varasemalt korduvalt jäetud klassikursust kordama edasijõudmatuse tõttu. Isik on avaldanud soovi õppida eesti keelt. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni. Töökogemus isikul puudub. Süüdimõistetul on võlanõuded, mille likvideerimises ei saa kindel olla. Isiku majandusliku toimetulekuoskus on puudulik. Toimetulekut mõjutavaks teguriks oli narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava lähedasteks vabaduses on ema, kes peale insulti on paigutatud Narva Linna Hooldekodusse ning kellega on suhtlemine raskendatud ja minimaalne. Vend A B on kriminaalkorras karistatud ja viibib vangistuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad 3 valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. Korduvalt on isik toime pannud kuritegusid grupis. Korduvad kriminaal- ja väärteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobe seisundis, isik kasutas vägivalda. Narkootikume proovis isik esimest korda 13-aastaselt. Esialgu tarvitas vaid kord kuus, hiljem sagedamini. Metadooni asendusravile läks isik aastal 2010, et mitte vargusi toime panna. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav keeldus vanglas pakutavast sõltuvusravist peale vabanemist. Kinnipeetaval on töövõimetus 80% (krooniline haigus). Kinnipeetava puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes kordab tehtud vigu. Vangistuses on isik leidnud, et kogu tema elu ja arusaamad keerlesid vaid narkootikumide soetamise ja tarbimise ümber. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse sallivalt. Isik on katseajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on väljendanud motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, ent ei oska selleks midagi ette võtta. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus sõltuvusainete tarvitamises ja vägivalla kasutamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku vabastamist karistusjärgse käitumiskontrollile allutamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks allutada G.H karistuse ärakandmisel karistusjärgsele käitumiskontrollile, siis teeb vangla ettepaneku määrata selle pikkuseks 12 kuud. Samuti teeb vangla ettepaneku kohaldada G.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et Narva Linna Sotsiaalhoolekandekeskus tegeleb kindla elukohata isikutega, osutades vältimatut sotsiaalabi, öömajateenust, varjupaigateenust ja intervallhoolduse teenust. Kinnipidamisasutusest vabanenud isik võib vajaduse korral taotleda toimetulekutoetust. Selleks peab pöörduma Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Kriminaalhoolduse alla on G.H määratud ühel korral, kuid katseajal oli isik võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks allutada G.H karistuse ärakandmisel karistusjärgsele käitumiskontrollile, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata selle pikkuseks 12 kuud. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 G.H-le

§ 75lg 2 p 2,2 ,4,8 sätestatud kohustused.

G.H kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga, kuna ei näe selleks vajadust. Tal on kavatsus Eestist lahkuda, sest see riik ei taga oma kodanikele sotsiaalseid õiguseid. Narkosõltuvust tal ei ole ning seetõttu polnud ta nõus ka sõltuvusraviga. Abiprokurör Enn Pustak leidis, et G.H suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusregistri õiendist nähtub, et G.H on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, ülejäänud karistused on karistusregistrist kustutatud ja seega ei oma õiguslikku tähendust. Viru Maakohtu kriminaalasja number 1-13-10756 otsusest nähtub, et G.H on 30.12.2013 karistatud vangistusega 6 kuud. Tulenevalt

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 liideti otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.01.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 4 aastat ja 4 kuud ning G.H-le mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, lõplikuks karistuseks 4 aastat ning 4 kuud vangistust, s.t vastab

§ 871

lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub, et G.H on enne viimast kohtuotsust karistatud kriminaalkorras 3 korral: 4 09.01.2013 Viru Maakohtu poolt liitkaristusena

§ 64

lg 1, 65 lg 1 ja 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 4 kuud (nr 1-12-736); 28.02.2011 Viru Maakohtu poolt vangistusega 2 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga (nr 1-09-2011); 31.03.2008 Viru Maakohtu poolt rahalise karistusega 95,87 eurot (nr 1-04-176). Eelnevast nähtub, et 2 esimest karistust vastavad

§ 871

lg 1 p 2 toodud nõuetele, kuid tutvudes nende kohtuotsustega selgub, et nimetatud kohtuotsused on lõpptulemusena liidetud 30.12.2013 kohtuotsuse nr 1-13-10756 juurde ja liitkaristuse kandmise algusajaks on loetud 29.08.2011, mil ta vahistati kriminaalasjas nr 112-

1. Karistusõiguse teoorias rõhutatakse, et uue kuriteo toimepanemine pärast eelmise eest süüdimõistmist näitab, et süüdimõistmine ei ole isikut pannud õiguskuulekalt käituma ning tema puhul võib eeldada kõrgenenud retsidiivsusriski. Prokurör tutvudes G.H suhtes tehtud kohtuotsustega tuvastas järgmist: 30.12.2013 kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud
2. juulis-augustis (2 episoodi). 09.01.2013 kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud ajavahemikul jaanuar 2011-25.08.2011 (26 episoodi). 28.02.2011 kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud ajavahemikul august 2008-oktoober 2009 (3 episoodi). Prokurör leidis, et ehkki G.H on varem kahel korral karistatud vangistusega üle ühe aasta, mis vastab formaalselt

§ 871

lg 1 p 2 toodud nõudele, ei saa teda lugeda sellele nõudele vastavaks isikuks, kuna kõik varasemad vabadusekaotuslikud karistused on liidetud viimase kohtuotsuse juurde üheks karistuseks, mida ta hetkel kannab. 09.01.2013 kohtuotsusega karistati G.H ka

§ 121

sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, kuid see ei ole aluseks

§ 871lg 2 kohaldamiseks, kuna karistus jäi alla kahe aasta.

Kas G.H vastaks tema kohta esitatud andmete järgi

§ 871

lg 1 p 3 nõuetele, ei oma tähtsust, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamiseks peavad olema täidetud kõik 3 kriteeriumit, siis puudub selle nõude vastavuses olekul õiguslik tähendus. Prokurör tegi ettepaneku jätta G.H suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna isik ei vasta

§ 871esitatud nõuetele sätte kohaldamiseks.

Kaitsja leidis, et vaidlust ei ole selles, et kaitsealune on varasemalt palju kordi seadust rikkunud, kuid fakt on ka see, et ta on need karistused ära kandnud ja viimane karistus lõppeb 25.12.2015. Kaitsealune on kinnitanud, et karistusjärgset käitumiskontrolli vaja ei oleks, sest ta on enda jaoks läbi mõelnud negatiivse mineviku ja teinud positiivsed tulevikuplaanid. Ta soovib Eestist lahkuda, et kuskil mujal uut elu alustada. Prokurör on leidnud, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole võimalik kohaldada. Kaitsja toetas oma kaitsealuse soovi vabaneda ilma karistusjärgse käitumiskontrollita.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 5

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu G.H suhtes tuleb jätta kohaldamata. G.H on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on karistusregistri andmetel G.H neli. G.H kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.12.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi mõistetud 6 kuulist vangistust kuriteo eest, mis on toime pandud 2011.a juuli lõpus ja 05.08.2011, seega enne Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 4 kuulist vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ehkki G.H on varem 2-l korral karistatud vangistusega üle ühe aasta, mis vastab formaalselt

§ 871

lg 1 p 2 toodud nõudele, ei saa teda lugeda sellele nõudele vastavaks isikuks, kuna varasemad vangistused on liidetud viimase kohtuotsuse juurde üheks karistuseks, mida ta hetkel kannab. Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsusega karistati G.H ka

§ 121

sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, kuid see ei ole aluseks

§ 871lg 2 kohaldamisele, kuna karistus jäi alla kahe aasta.

Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et alused G.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

§ 871lg 1 mõttes puuduvad.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kellel kulus õigusabi osutamiseks 103,32 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest tuleb jätta riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik