järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 3 kuud 5 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2013, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuuluv vangistus oli 3 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2014. Kohtuotsus jõustus 03.05.2014. 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.02.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava V.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et V.R ei ole lõpuni viinud ühtegi talle vanglas määratud sotsiaalprogrammi ega läinud riigikeele eksamile, mis näitab isiku negatiivset suhtumist vangla poolt pakutavatesse meetmetesse tema ümberkasvatamiseks ja suunamiseks eluks vabaduses. V.R on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on seotud allumatusega vanglakorrale ja suhtumisega vanglaametnikesse. Puudub kindlus, et isik allub kriminaalhooldusele ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi vabaduses, kui ta seda ei suuda range kontrolli tingimustes. Elu- ja töökoht ei ole tal takistanud jätkamast oma kuritegelikke eluviise. Isikul on rahalised kohustused summas 32119,98 €, mis võivad pärssida tema soovi asuda legaalselt tööle. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, kuid antud isiku puhul puudub kindlus, et ta vabanemisel järgib ühiskonnas kehtestatud reegleid. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, eelnevat käitumist ja käitumist vangistuse ajal, ei toeta prokuratuur V.R vabastamist ennetähtaegselt. V.R avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib jätkata kooselu oma elukaaslasega, saada lapsi. Vabanemisjärgne elukoht kuulub naise tuttavatele, kes elavad ise Inglismaal. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas on tal olnud distsipliinirikkumisi, Tartu Vanglas käitumine korralik. Kinnipeetav selgitab, et ta on varem kriminaalhooldusel olnud ning kõik oli hästi. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on V.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused V.R tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.R karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Vanglakaristust kannab V.R kolmandat korda. Valdavalt on ta toime pannud vägivallakuritegusid, mis on tingitud isiku agressiivsusest, kõrgest enesehinnangust ja puudulikust probleemilahendamise oskusest. Käesolev kuritegu on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust (kriminaalasjas nr 1-13-4152), kuid veel enne kui ta selle otsusega mõistetud ja edasi lükatud karistust kandma asus. Karistuse kandmise ajal ei ole V.R samuti suutnud kehtestatud reeglitele alluda. Käesolevalt on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, valdavalt ametnike korralduste eiramise eest, kuid ka vanglateenistuja solvamise, laimamise, ahistamise ja ähvardamise eest. Viimane karistus on 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.