Obsah (7)

§ 66§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57§ 58

4-18-2835 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2835 Kohtukoosseis Kohtunik Velma

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata J.D-le kohtu poolt mõistetud 60 trahviühiku ehk 240 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul 4-18-2835 alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 29.05.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K P üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,18,003280 J.D suhtes (KVM tl 7-8). Otsusega karistati J.D liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg 1 järgi selle eest, et ta 10.05.
4. a kell 05:53 Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul suunaga Pargi tänava poole juhtis mootorsõidukit Honda Civic Hybrid registreerimismärgiga nr xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg/l. Tõendusliku alkomeetri tulemus 0,21 +/- 0,05 mg/l. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus J.D sellise tegevusega LS § 69 lg-s 3 sätestatut ja pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 1, 7).
5. KAEBUS 29.05.
6. a esitas menetlusalune isik J.D kaebuse (kohtu tl 1-6) Politsei- ja Piirivalveameti 29.05.
7. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,
8. Menetlusalune isik taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist 50 trahviühikuni ning trahvi 50 euro suurustes osades ositi tasumise võimaldamist. Kaebaja leidis, et rahatrahvi vähendamine on põhjendatud, sest kaebaja ei ole varasemalt sarnaseid rikkumisi toime pannud, raskendavaid asjaolusid ei ole, esineb kahetsus, kaebaja on veendunud, et sarnane rikkumine enam ei kordu ning fikseeritud joove oli antud rikkumise skaalal keskmine. Seetõttu võiks trahvisumma olla samuti proportsionaalne ehk keskmine, s.t 50 trahviühiku suurune. Samuti palus kaebaja tulenevalt tema majanduslikust olukorrast võimaldada tasuda rahatrahvi ositi 50 euro suuruses summas kuus, sest kaebajal ei ole võimalik määratud 400 euro suurust rahatrahvi tasuda ühe korraga. 26.06.
9. a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus J.D esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (kohtu tl 7-8). Kohus saatis kohtumääruse esmalt e-posti aadressile, millelt oli kohtule kaebus esitatud (kohtu tl 9). Kohtumääruse saatmisel e-postiga tõrkeid ei esinenud (kohtu tl 10), kuid J.D ei kinnitanud e-posti teel kohtumääruse 2 4-18-2835 kättesaamist. Kuivõrd üks kaebuses esinevatest puudustest seisnes selles, et kaebaja ei olnud märkinud kaebuses enda elukoha aadressi, siis saatis kohus kohtumääruse kõikidele kontaktaadressitele, mis on isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud (kohtu tl 11-12). Ainsana õnnestus allkirja vastu J.D-le kätte anda xxx aadressile tähitud kirjaga saadetud kohtumäärus (kohtu tl 15, 13-14, 22-24). Väljastusteate kohaselt on J.D saanud kohtumääruse allkirja vastu kätte 31.07.
10. a (kohtu tl 15). Seega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 07.08.
11. a. J.D saatis 31.07.
12. a e-postiga Harju Maakohtule kaebuse täienduse (kohtu tl 1618). Seega on kaebuse täiendus esitatud kohtule tähtaegselt. Kaebuse täienduses nõustus J.D väärteoasja lahendamisega ilma kohtuistungita. Samuti selgitas kaebaja täiendavalt, et ta palub trahvisumma määramisel arvestada lisaks kaebuses märgitule ka enda 100%-list koostööd ametivõimudega. Ühtlasi märkis kaebaja, et ta on juhtunust õppinud, et inimese organism ei käitu reeglipäraselt ning ta oskab tulevikus paremini oma enesetunnet enne rooli istumist arvestada.
13. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 17.08.
14. a saatis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha J.D esitatud kaebusele (kohtu tl 25-26). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetetleja oli seisukohal, et J.D on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütluste ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistuse osas leidis kohtuväline menetleja, et arvestades karistusseadustiku § 60 lg-s 2 sätestatut, on võimalik rahatrahvi vähendamine, kuivõrd menetlusalune isik on teo toimepanemise suhtes avaldanud kahetsust. Arvestades J.D iseloomustavaid karistusandmeid, leidis kohtuväline menetleja, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määrata rahatrahvi vähendamine 260 euro, s.t 65 trahviühikuni, mis moodustab 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast.
15. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ning kandmise viisi osas. 4.
16. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse J.D-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg/l (KVM tl 1). Seega peab kohus analüüsima, kas J.D juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Politseiametnikust tunnistaja T P ütlustest (KVM tl 2 pöördel) nähtuvalt peatas ta 10.05.
17. a kella 05:53 ajal Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul Pargi tänava suunas liikunud sõiduauto Honda registreerimismärgiga nr xxx, sest sõidukil ei põlenud tuled. Sõidukit juhtis J.D. 3 4-18-2835 Kohapeal juhi joovet indikaatorvahendiga kontrollides oli näiduks 0,23 mg/l. Juht toimetati Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda, et tuvastada isiku täpne joove tõendusliku alkomeetriga. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et indikaatorvahendi näidu tõttu oli alust arvata, et J.D võib olla juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Seda tunnistaja kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on J.D kõrvaldatud Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul alates 10.05.
18. a kella 05:53-st sõiduki Honda Civic Hybrid registreerimismärgiga nr xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni asjaolude äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 4). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt (KVM tl 5) on 10.05.
19. a kell 06:32-06:36 toimunud kahel mõõtmisel olnud J.D alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0,21 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,16 mg/l. Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr-ga ARDM-0085 järgmine hooldus on määratud
20. aasta novembrikuusse (KVM tl 5). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-18-00051 (KVM tl 5). Märgitud taatlustunnistus on lisatud ka väärteoasja materjalide juurde ning selle kohaselt on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 04.05.
21. a (KVM tl 3) ehk vaid mõned peavad enne seda, kui J.D mõõdeti sellega alkoholijoovet. Seetõttu pole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et J.D oli 10.05.
22. a kella kuue paiku hommikul lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,16 mg. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik juhtunu kohta samal päeval selgitanud vaid seda, et ta sõitis tööle ning ei tundnud, et oleks joobes, oli maganud 7 tundi, joonud kohvi ja enesetunne oli värske (KVM tl 1). Ka kohtule esitatud kaebuses ei vaidlustada J.D temale etteheidetava väärteo toimepanemist, soovides vaid rahatrahvi vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et J.D on 10.05.
23. a kella 05:53 ajal juhtinud mootorsõidukit (Honda Civic Hybrid registreerimismärgiga nr xxx) Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul suunaga Pargi tänava poole lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, täpsemalt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,16 mg. Seega on J.D täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi:

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise toime kavatsetult. Seega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis siiski ettevaatamatusest. Otsustamisel, kas mootorsõidukit on juhitud lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis kas ettevaatamatusest või tahtlikult, tuleb hinnata tarvitatud alkoholi kogust, selle kangust ning alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtima asumise vahele jäävat ajavahemikku. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et J.D pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest

§ 18

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja 4 4-18-2835 kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ei J.D kohtuvälises menetluses antud ütlustest (KVM tl 1) ega kohtule esitatud kaebusest (kohtu tl 2, 5, 17) ei selgu, millises koguses ja kui kanget alkoholi ning millal ta enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitas. J.D on vaid selgitanud, et ta sõitis tööle ning ei tundnud, et oleks joobes, oli maganud 7 tundi, joonud kohvi ja enesetunne oli värske (KVM tl 1). Samas võib J.D ütluste põhjal eeldada, et ta lõpetas alkoholi tarbimise vahetult enne magama minemist. Tunnistaja sõnul näitas indikaatorvahend kella 05:53 ajal J.D alkoholijoobeks 0,23 mg/l (KVM tl 2 pöördel). Kella 06:30 paiku tuvastati J.D alkoholijoobeks lõpliku tulemusena 0,16 mg/l (KVM tl 5). Arvestades, et mootorsõidukit on lubatud juhtida, kui isiku väljahingatavas õhus jääb alkoholikogus alla 0,10 mg/l, siis ei pruugi 0,16 mg/l suurune alkoholijoove isikule endale tõepoolest kehaliselt tuntav olla. Samas teadis J.D , et ta peab järgmise päeva varahommikul sõitma tööle. Kohus leiab, et kui isik otsustab eelneval päeval/õhtul enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitada alkoholi, siis peab ta enne mootorsõiduki juhtima asumist olema veendunud, et ta on tõepoolest kaineks saanud. Ainus viis tagada kindel veendumus enda kainuses ja selles, et võib mootorsõidukit juhtida, on kasutada alkomeetrit. J.D aga otsustas tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde hinnangule, mis võib just väiksema lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral olla vägagi petlik. Seetõttu leiab kohus, et J.D oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral enne mootorsõiduki juhtima asumist pidanud veenduma, et ta on kaineks saanud ja kasutama selleks alkomeetrit, mitte arvestama vaid enda kõhutundega. Kui alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtimise vahele jääb ilmselgelt piisav ajavahemik – näiteks ühe 0,5-liitrise õlle joomise puhul üle 12 tunni, siis pole alkomeetri kasutamine kohtu hinnangul vajalik. Kuid kui alkoholi tarbitakse eelneva päeva õhtul ja on teada, et järgmise päeva varahommikul on vajalik mootorsõidukit juhtida, siis tuleb kindlasti veenduda enda kainuses alkomeetri abil. Samuti võib kainenemiseks kuluva aja arvestamisel võtta orientiiriks www.alkoinfo.ee kodulehel oleva kainenemisele keskmiselt kuluva aja näited. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et J.D pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest

§ 18lg 3 tähenduses.

Seega on J.D täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid J.D teos ei esine. Samuti on J.D süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud

1. aastal – KVM tl 1, 9). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et J.D on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. 4.
2. Karistus Karistuse määr LS § 224 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on J.D karistanud vaid põhikaristusega, määrates menetlusalusele isikule karistuse kergema karistusliigi järgi ehk kohaldades rahatrahvi. Samas on kohtuväline menetleja määranud J.D-le karistuseks rahatrahvi selle maksimaalses määras, s.t 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldanud LS § 224 lg 3 (p 1) alusel ning arvestades 5 4-18-2835 reformatio in peius põhimõtet, mille kohaselt ei või kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, kui kaebuse esitab menetlusalune isik, siis seetõttu analüüsib kohus järgnevalt vaid põhikaristust. Sealjuures peab kohus lähtuma samuti kergemast karistusliigist ehk rahatrahvist. Kuivõrd LS §-s 224 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lgst 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab J.D-le mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3-100 trahviühikut (s.o 12-400 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.D süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg ja J.D oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,16 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt keskmise määra (0,17 mg/l) lähedal, jäädes sellest napilt allapoole. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisele süü suurusele. Lisaks mõjutab J.D süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning J.D pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süü suurusele. Neid J.D süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et J.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 7), täpsemalt puhtsüdamlik kahetus

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

Nimelt on J.D kahetsust avaldanud kohtuvälises menetluses ütlusi andes (KVM tl 3) ning ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 2, 17). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et J.D puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes (KVM tl 7).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et J.D süü on alla keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik J.D mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.D on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kolm kehtivat väärteokaristust (KVM tl 9-9 pöördel). Nendest kaks on talle määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel ebaseaduslikult väikses koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Kolmas karistus on J.D LS § 227 lg 2 alusel ehk mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest vahemikus 21-40 km/h võrra. Kõikide väärtegude eest on J.D-le määratud karistuseks rahatrahv, kuid nendest vaid üks on tasutud. Ühtlasi nähtub eeltoodust, et J.D on liiklusrikkumiste eest vaid üks kehtiv karistus ning see pole samalaadse rikkumise eest, kui praegusel juhul. Tasumata rahatrahvid viitavad aga sellele, et J.D on suhtunud temale varasemalt määratud karistustesse, milleks on olnud rahatrahvid, ükskõikselt. Samuti on J.D jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kohus leiab, et sellises olukorras on eripreventsioonist tulenevalt põhjendatud isikule mõista tema süü suurusest suurem karistus, mistõttu peab kohus praegusel juhul põhjendaks karistada J.D kergeima karistusliigi - rahatrahviga - sanktsiooni keskmist määra veidi ületavas määras. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga 6 4-18-2835 erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seda eelkõige põhjusel, et kuigi ükskõik millises alkoholijoobe määras mootorsõiduki juhtimine on äärmiselt taunitav, ei ole praegusel juhul siiski tegemist niivõrd suure alkoholijoobe määraga ega ka tahtliku teoga, et sellest tulenevalt oleks vajalik isikule mõistetavat karistuse määra ühiskonna kaitsmise ja teistele liiklejatele mõjutussignaali saatmiseks veelgi suurendada. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt J.D-le määratud 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, mis on maksimaalne rahatrahvi määr LS 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest, ei vasta J.D süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele vajadustele. Kohus leiab, et J.D süü suurusele vastav ning isiku mõjutamiseks piisav karistus on sanktsiooni keskmist veidi ületav karistuse määr, s.t 60 trahviühiku ehk 240 euro suurune rahatrahv. Trahvi tasumine ositi J.D taotles rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, tuues kohtule võimaliku maksegraafiku näidise, mille kohaselt suudaks ta igakuiselt tasuda 50 eurot (kohtu tl 5). Kaebuse täienduses on J.D märkinud, et tal on keeruline majanduslik olukord (kohtu tl 17). J.D karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal kolmest varasemast rahatrahvist kaks – summades 120 ja 180 eurot – tasumata (KVM tl 9-9 pöördel), mis kohtu hinnangul võib samuti kinnitada, et isikul on makseraskusi. Kohtu hinnangul võib J.D-le võimaldada rahatrahvi ositi tasumist.

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Arvestades, et kohus mõistis J.D-le 60 trahviühiku ehk 240 euro suuruse rahatrahvi ning menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt suudaks ta igakuiselt tasuda 50 eurot, siis annab kohus J.D-le võimaluse tasuda temale kohtu poolt mõistetud 240 euro suurune rahatrahv ositi 5 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 48 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7