4-18-3039/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-18-3039 (2590,18,002806) Tiit Lõhmus R.J väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2018 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku R.J-i kaitsja Stella Einla Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja juhtivuurija Martin Rist Menetlusalune isik R.J (isikukood XXX) kodakondsus määratlemata elukoht: XXXX RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. juuli 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
4. 19.05.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1494362 (2590,18,002806) kohaselt 18.05.2018 kell 23.20 Vahtra pst 13 Lasila külas Rakvere vallas Lääne-Viru maakonnas juhtis R.J mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARAF-0024, taatlemistunnistus nr TTRC-18/
5. R.J rikkus LS § 69 lg 3 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga LS § 224 lg
7. Tartu Maakohtu 26.07.2018 otsusega karistati R.J-i LS § 224 lg 2 järgi 10 päeva arestiga. LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati R.J-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks.
8. Maakohus leidis, et R.J-i süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
9. Maakohus luges menetlusaluse isiku R.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistaja Allan Lassi ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. 3.
10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus – Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.04.2018 otsusega on isikut LS § 227 lg 2 ja LS § 224 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700 eurot, rahatrahv tasutud 13.05.
11. 3.
12. Maakohus leidis, et R.J on oma tegevusega realiseerinud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 18.05.2018 kell 23.20 alkoholisisaldus 0,73 milligrammi. Maakohus leidis, et R.J pani toime süüteo otsese tahtlusega. Menetlusalune isik kinnitas, et ta teadis, et ta oli alkoholijoobes, kuid vaatamata sellele ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega R.J teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud R.J-i süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused. 3.
13. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 3.
14. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra. Lisaks tuleb menetlusalust isikut karistada väärteo toimepanemise eest lisakaristusega alla sanktsiooni keskmist määra. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui kaks kuud pärast eelmise nimetatud süüteo toimepanemist. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Maakohtu hinnangul ei ole R.J teinud eelmisest karistusest mingeid järeldusi, kui asus alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Lisaks leidis maakohus, et menetlusalust isikule tuleb kohaldada samal põhjusel lisakaristust LS § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Varasem karistus ei ole R.J-ile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud süüteo toimepanemist. Maakohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 2 MENETLUSALUSE APELLATSIOONILE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON JA VASTUS
15. Viru Maakohtu 26.07.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealuse isiku R.J-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega asendada R.J-ile toimepandud väärteo eest mõistetud arest üldkasuliku tööga. Apellatsiooni kohaselt karistuse liigi valimisel ei arvestanud esimese astme kohus õigesti karistust kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest teise karistuse liigi mõistmisega. R.J tunnistas oma süüd terve menetluse kestel, kahetseb tehtut (mis on süüd kergendav asjaolu vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3) ning ei püüdnud vastutusest kõrvale hoiduda. Karistuse valimisel tuleb võtta arvesse ka menetlusalust isiksust. R.J on noor mees, kriminaalkorras karistamata, kunagi ei ole viibinud arestimajas ega vanglas. Rahatrahvi mõistmine ei saavutanud karistuse eesmärki, kuid see ei tähenda automaatselt seda, et eesmärki ei saa saavutada teise karistuse liigi mõistmisega. Üldkasulikku tööd ei olnud varem R.J-ile karistuseks mõistetud, ning ei ole teada, kuidas selline karistus temale mõjub. Isiku viibimine aresti all (isegi 10 päeva jooksul) avaldab temale negatiivset mõju igal juhul. Aresti mõistmine väärteo eest ei garanteeri, et arestimajas viibimine avaldab isikule vajalikku eripreventiivset mõju. Väärteo eest kõige rangema karistuse liigi mõistmine ei ole õiglane ega eesmärgipärane. Karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki on võimalik saavutada aresti asendamisega üldkasuliku tööga. R.J töötab ametlikult (lisa 1) ja juhul, kui ta viibib arestimajas 10 päeva, kaotab ta oma töökoha ning pärast vabastamist puuduvad tal sissetulekud.
16. Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrusega võeti menetlusaluse isiku R.J-i kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 14.09.2018 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja PPA esindaja Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Martin Rist, kes on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt pani menetlusalune isik toime raskeima liiklusrikkumise ning tema osalemine liikluses autojuhina muutub järjest ohtlikumaks, sest 2 kuud tagasi pani R.J toime samaliigilise liiklusrikkumise, mil tal mõõdeti tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduseks 0,25 mg/l kohta. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et maakohus on õigesti arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ning arvestanud ka võimalust süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohaldatud arest on proportsionaalne. Tulenevalt eelnevast tuleb apellatsioon jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks mõistetud karistuse osas ega apellatsiooni rahuldamiseks.
18. Maakohus on põhjalikult käsitlenud karistuse mõistmisega seonduvat ning on jõudnud põhjendatult järeldusele, et R.J-ile on õige mõista karistuseks just arest. Väär on apellatsioonis väljatoodu, et maakohus ei ole arvestanud karistust kergendavat asjaolu, s.o R.J-i kahetsust. Nimetatud asjaolu arvestamine on sõnaselgelt kirjas ka maakohtu otsuse punktis
19. 3 Pannes toime väärteo, seda seejuures otsese tahtlusega, näitab selgelt, et isiku suhtes varasemalt mõistetud karistus ei ole mõju avaldanud ning veelkordselt menetlusaluse isiku karistamine aresti asendamisega üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et R.J-i ei ole varasemalt üldkasuliku tööga karistatud, mistõttu võib see olla menetlusaluse isiku suhtes mõjus. Siinjuures ei selgu apellatsioonist, kuidas üldkasuliku töö määramine aitaks täita karistuse eesmärkide saavutamise. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal on arest ainuõige karistus mõjutamaks R.J-i süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestades nii toimepandud süütegu kui ka menetlusalust isikut. Ka ei ole vähetähtis, et R.J-i süü suurus on maakohtu hinnangul arvestades kergendavat asjaolu alla sanktsiooni keskmist määra. Muuhulgas tuleb märkida, et R.J tuvastatud alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg/l kohta väljahingatavas õhus, on ligilähedane joobeseisundile KarS § 424 järgi. Pannes toime süüteo, tuleb isikul arvestada ka sellega, et teole järgneb karistus. Alusetuks osutub seega kaebuse väide, et arestimajas karistust kandes võib isik kaotada töökoha. Isik, kes eirab vaatamata karistusele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning peab karistamise tõttu paratamatult arvestame teatud piirangute ja mõjutustega oma igapäevaelus.
20. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
21. juuli 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4