lg 2 p 3 ja E.V süüdistus
lg 2 p 3, § 121 järgi üldmenetluses Süüdistatavad Z.A , isikukood XXX, XXXXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.22.03.1993 a. Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega. 2.13.06.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 alusel 7 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. Tõkendit kohaldatud ei ole. E.V, isikukood XXX, XXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311 -313, § 315 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.A 266 lg 2KarS p3§ järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus summas
- E.V-le oli esitatud veel süüdistus selles, et pärast seda, kui tema oli koos Toomas Petermanniga 03.12.2011 a. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid pärast kella 23.30 X linnas X asuvasse A. Y. korterisse nr. X sisse tunginud, lõi ta alkoholijoobe seisundis olles korteri magamistoa voodis selili magavat A. Y. rusikaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul, kuid vähemalt viiel korral pea ja näo piirkonda. Seejärel võttis E.V A. Y. kaelas olnud lipsust kinni ning tõmbas selle pingule, kägistades A . Y. kaela piirkonnast, mille tulemusena ei saanud A. Y. hingata ja kaotas teadvuse. E.V tekitas oma tegudega A. Y. füüsilist valu ja tervisekahjustusi – nahaaluse verevalumi parema silma alalaul, nahamarrastuse koos nahaaluse verevalumiga paremal põsel, nahamarrastuse vasakul pool oimu piirkonnas ning otsmiku piirkonnas. Süüdistus E.V-le on esitatud
teise inimese kehalises väärkohtlemises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatavad Z.A ja E.V end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ütluste kohaselt ei ole nemad 03.12.2011 a. öisel ajal Alexey Yastrebovi korterisse sisenenud ega tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Z.A kinnitas kohtus, et viibis 03.12.2011 a. kella 19.30-st kuni 04.12.2011 a. kella 8.30- ni öises vahetuses tööl X , pärast seda tuli koju ning läks magama. E.V ütluste kohaselt oli tema 03. -04.12.2011 a. öösel oma kodus ning magas. Järgmise päeva, s.o. 04.12.2011 a. hommikul nägi ta alkoholijoobes olnud, näovigastustega kannatanut tulemas läheduses asuva Uku baari poolt ning kannatanu olevat ähvardanud E.V „kinni panemisega“. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid ka seda, et nende suhted kannatanuga on halvad ning konfliktsed, kuna kannatanu eluviis on konfliktne ja teisi majaelanikke häiriv. Kannatanu A. Y. kinnitas kohtus, et 03.12.2011 a. öösel tungisid ajal, kui ta oli magama jäänud, tema tahte vastaselt, kannatanu valduses olevasse korterisse (X ) mõlemad süüdistatavad. Kannatanu ärkas selle peale, kui teda löödi rusikaga näkku. Ärgates nägi ta voodi juures E.V ning tema selja taga seisis Z.A. Seejärel lõi E.V kannatanut mitmel, umbes 6 korral 5- rusikaga näkku. Kannatanu ütluste kohaselt se isis Z.A samal ajal E.V selja taga ning kannatanut ei löönud. Löömise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi, mille tõttu pöördus ta 04.11.2011 a. Pärnu Haiglasse ning viibis vigastuste tõttu 04.12.07.12.2011 a. haiglaravil. Sarnaselt süüdistatavatega kinnitas ka kannatanu, et tema suhted süüdistatavatega on halvad ning tema ning majanaabrite vaheliste probleemide lahendamiseks on kohale kutsutud politsei. Prokurör leidis kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal, et on leidnud tõendamist mõlema süüdistatava süü ebaseaduslikus, kannatanust korterivaldaja tahte vastases sissetungimises tema eluruumi. Samuti on tõendatud E.V süü kannatanu A.Y. peksmises, s.o. tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Prokurör taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist neile esitatud süüdistustes ning karistamist rahalise karistusega. Kaitsjad leidsid, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole nende kaitsealuste süü kuritegude 3 1-12-8068 toimepanemises tõendamist leidnud ning taotlesid nende õigeks mõistmist. Kohtu seisukoht Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavatele esitatud süüdistus
Y. elukohta asukohaga X X. Lisaks sellele on süüdistatavale E.V -le esitatud süüdistus vägivallateo, s.o. kehalise väärkohtlemise toimepanemises A. Y. suhtes
tema peksmises ning A.Y. kehavigastuste ehk tervisekahjustuste tekitamises.
objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus võõrasse ruumi sissetungimises. Ruumi all tuleb mõista ehitist või rajatist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumide hulka tuleb muuhulgas arvata ka eluruumina või muuks otstarbeks kasutatav korter. Ruum on sinna sisenenud isiku jaoks võõras, kui see ei ole ei tema seaduslikus valduses ega omandis. Ruumi sissetungimiseks tuleb lugeda sinna sisenemist eeskätt füüsiliste tõkete ületamisega - ukse või akna lahtilõhkumisega, suletud ukse avamisega aga ka muul viisil. Sisenemine on valdaja tahte vastane, kui valdaja ei ole selleks oma nõusolekut väljendanud.
objektiivne koosseis näeb ette kahte alternatiiv-aktilist süüteokoosseisu – kehavigastuste tekitamist, s.o. teise inimese tervise kahjustamist ning valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist. Nimetatud tegevus võib toimuda erinevatel viisidel, sealhulgas ka peksmise teel. Tervise kahjustamiseks tuleb lugeda tegevust, millega rikutakse inimorganismi koe või elundi terviklikkust või häiritakse nende toimet. Peksmisega tekitatud kehavigastusi tuleb lugeda tervisekahjustusteks. Hindamaks süüdistuse tõendatus t, tuleb kohtul käesoleval juhul hinnata, kas 03.12.2011 a. öösel tungiti A. Y. tahte vastaselt tema valduses olevasse eluruumi, X X asuvasse korterisse, samuti seda, kas A. Y. suhtes kasutati füüsilist vägivalda ning kui see aset leidis, siis kus ning kelle poolt vägivalda kasutati. Kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist nii ebaseaduslik sissetungimine kannatanu A. Y. kasutuses olevasse eluruumi, kui ka tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes, et süüdistatavate ning kannatanu seisukohad kuriteosündmuse osas on täiel määral vastuolus. Süüdistatavad kinnitasid, et nemad neile süüks pandud kuritegusid toime pannud ei ole ning eitasid, 03.12.2011 a. öösel kannatanu eluruumis viibimist, samuti tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist (E.V). Samuti avaldasid süüdistatavad, et kannatanu võis talle tekitatud kehavigastused saada kellegi muu isiku või isikute käest hoopis muul ajal ning mujal. Kannatanu, vastupidi süüdistatavatele kinnitas, et tema eluruumi tungisid süüdistatavad ning E.V kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda lüües teda korduvalt, umbes 5 -6 korral rusikaga näkku. Kuna antud juhul on tegemist nn. sõna -sõna vastu olukorraga, tuleb kohtul hinnata, kelle seisukohad on usutavamad ning haakuvad muude kriminaalasja menetluse ning kohtuliku uurimise käigus kindlaks tehtud tõendite ja faktiliste asjaoludega. Kohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on usutavamad kannatanu A. Y. ütlused ning need haakuvad muude kriminaalasja käigus kogutud tõendite ning kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. -Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu A.Y., et 03.12.2011 a. viibis ta enda ateljeena kasutatavas korteris X, kus ta tegeles joonistamisega. Õhtusel ajal, enne kella 22.00 kostis alt naabrite korterist, kus elab E.V, lärmi ning valju muusikat. Kuna lärm ning vali muusika oli häiriv, võttis A.Y . kirve, tagus sellega vastu köögipõrandat ning nõudis vaikust. Seejärel suundus kannatanu köögist tuppa ning kuna vali muusika ikka mängis, võttis ta kasepuu halud ning koputas nendega vastu põrandat, kuid lärm jätkus. Kannatanu kinnitas, et 4 1-12-8068 jõi seejärel õlut, käis suitsetamas ning heitis pärast kella 23 magama. Mingil hetkel kannatanu ärkas, kuna teda löödi näkku. Ärgates nägi kannatanu oma toas, voodi juures E.V, kes lõi kannatanut rusikaga näkku , kokku umbes 5-6 korral ning põhjendas löömist sellega, et kannatanu oli eelnevalt vastu põrandat ehk siis E.V korteri lage koputanud. Kannatanu kinnitas veel seda, et peale E.V viibis tema korteris ka Z.A , kes aga seisis E.V selja taga ning vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Kannatanu hinnangul sisenesid süüdistatavad tema eluruumi välisukse ees olnud ukseriivi lahtilõhkumise teel surudes sissepoole avaneva ukse väljastpoolt jõuga lahti. Löömise tagajärjel sai kannatanu vigastusi ning kuna tal oli järgmisel päeval väga halb enesetunne, siis pöördus ta sama l päeval, s.o. 04.12.2011 a. Pärnu Haiglasse. Kannatanu ütluste tõepärasust kinnitavad järgmised kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid – Kriminaalasja menetluse käigus 08.12.2011 a. läbiviidud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 17-27) on tuvastatud, et kannatanu poolt kasutatavasse korterisse, milline asub teisel korrusel (X ) pääseb X. Korterisse saab siseneda teisel korrusel asuva, sissepoole avaneva puitukse kaudu, mis on suletav lukustusriiviga. Vaatluse käigus on fikseeritud, et välisukse lukustusriiv on deformeerunud, kinnituskruvidest lahti ning paindunud korteri sisekoridori suunas (foto 19, t.l. 27). Kohus leidis, et korteri välisuksel on tuvastatud jäljed, mis viitavad sellele, et riiviga lukustatud uks lükati lahti sissepoole , jõuga surumise või tugevast tõukest lahtilükkamise teel. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas kannatanu, et magama minnes oli korteriuks riiviga suletud ning isikud, kes tema korteris viibisid, sisenesid sinna ilmselt ukse lahtilõhkumise teel. Sündmuskoha vaatlusega tuvastatud korteri välisukse lukustusriivi lahtilõhkumise jäljed kinnitavad kannatanu eeltoodud ütlusi, sest lukustusriivi ei ole võimalik sulgeda muul viisil, kui seestpoolt. Seega lõhuti kannatanu poolt riiviga suletud uks lahti väljast sisenenud sissetungijate poolt. Sissetungimine riiviga suletud ukse lahtilõhkumise teel viitab ilmselgelt ruumi omavolilisele sisenemisele. Samuti viitab ruumi omavolilisele sissetungimisele ka põrandal asetsevale pildiraamile ning maalile ilmselt jalalöökidega tekitatud vigastused (t.l. 25,26, fotod 16, 17), kuivõrd on tõenäoline, et taolisi vigastusi kannatanule kuuluvatele esemetele ei tekitanud tema ise, vaid agressiivselt meelestatud sissetungijad. Kuna kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et A.Y. korteris se oleks mõnel muul ajal agressiivselt meelestatud isikute poolt sisse tungitud, on nimetatud kahjustused tekitatud 03.12.2011 a. korterisse sissetungijate poolt. Kannatanu kinnitas kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et ta ei ole 03.12.2011 a. öisel ajal lubanud kõrvalistel isikutel enda ruumidesse siseneda ning sinna sisenemine toimus tema tahte vastaselt. Seega on eeltoodud sissetungimisega X X asuvasse korterisse täidetud
Kohtu hinnangul on tõendatud ka antud kuriteo toimepanek
lg 2 p 3 järgi grupis ning peatub nimetatud asjaolul koos
-Lisaks sellele, et korterisse tungiti korteri välisukse lahtilõhkumise teel, on sündmuskoha vaatlusega tuvastatud veel järgmised faktilised asjaolud – korteris asuva magamistoa diivanvoodil ning voodi ees põrandal on tuvastatud veretaolise määrdumise (vereplekkide) paiknemine (t.l. 20-23, fotod 6-11). Lisaks sellele on veretaolist määrdumist (vereplekke) tuvastatud veel elutoa ehk ateljee põrandal (t.l. 23, 24, fotod 12-14) ning verepritsmetena pildiraami valgel põhjal (t.l. 25, foto nr. 15). Kohus leidis, et kannatanu kirjeldused juhtunust lähevad kokku sündmuskoha vaatlusega tuvastatuga. Vereplekkide olemasolu diivanvoodil ning voodi ees põrandal kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et talle tungiti kallale ning löödi näkku sellel ajal, kui ta voodis magas. Vereplekkide olemasolu elutoa ehk ateljee põrandal aga ka pildiraami valgel põhjal kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et ta tõusis pärast sissetungijate lahkumist ning läks kööki ja elutuppa – ateljeesse. Kuna kannatanu nägu oli verine, tilkus veri vastavalt tema 5 1-12-8068 liikumisteekonnale põrandale. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes ei toimunud kuskil mujal, kui tema kasutatavas eluruumis, X asuvas korteris. Kuna sündmuskohal ei ole tuvast atud kannatanu kukkumisi või paiskumisi millegi vastu, samuti ei ole tuvastatud esemeid, mida oleks kasutatud kannatanu peksmiseks ning talle kehavigastuste tekitamiseks, viitab sündmuskohal tuvastatu sellele, et kannatanut peksti tema poolt kirjeldatud viisil, s.o. rusikatega ning tema poolt nimetatud kohas – voodis. -Kannatanu ütluste kohaselt oli tal järgmisel päeval peksmisest tulenevalt väga halb enesetunne, mistõttu pöördus ta 04.12.2011 a. vastuvõtule Pärnu Haiglasse. Pärnu Haigla poolt väljastatud teatise kohaselt diagnoositi A. Y. 04.12.2011 a. ambulatoorse vastuvõtu käigus ajuvapustust, parema silmaümbruse põrutust ja verevalumit ja parema sarnapiirkonna marrastust (t.l. 30). Arvestades vigastuste olemust on kannatanu edasi suunatud jälgimisele haigla neuroloogiaosakonda. Kannatanul esinenud vigastusi näo piirkonnas kinnitavad ka kriminaalasja toimikusse lisatud temast tehtud fotod (t.l. 28, 29). Kohtu hinnangul kinnitavad eelnimetatud vigastused kannatanu ütlusi selle kohta, et teda pe ksti rusikalöökidega näkku, kuna eelkirjeldatud vigastused ei saanud temal tekkida muul viisil, kui peksmise tagajärjel. Lisaks haigla ambulatoorse vastuvõtu teatisele tõendavad A. Y. esinenud kehavigastusi veel muud SA Pärnu Haigla poolt koostatud meditsiinilised dokumendid – haigusloo nr. R1115580 koopiast nähtuvalt on A . Y. erakorralise haigena 04.12.2011 a. kella 12.23 ajal võetud haiglasse ning viibinud seal kuni 07.12.2011 a esialgse kliinilise diagnoosiga ajukonfusioon ja näopiirkonna hematoomid ning lõpliku diagnoosiga kehalise vägivalla tagajärjel põhjustatud ajupõrutus (t.l. 31 ja 31 pöördel). Kaebustena on kannatanu märkinud iiveldustunnet, oksendamist, peavalu, valu kaelas ning rinnakul, halba tasakaalu ning võimalikku lühiajalist teadvusekaotust. Vigastuste põhjusena on kannatanu nimetanud naabripoolset vägivalda (t.l. 32, 33 ). Kehavigastuste raskuse hindamiseks on kannatanule tehtud kompuutertomograafia uuring. Seoses ajupõrutuse ja kõrgvererõhuga on kannatanu viibinud haiglas statsionaarsel ravil kuni 07.12.2011 a. (t.l. 37-38). -Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 9 13.02.2012 a. eksperdiarvamuse kohaselt esinesid A. Y tervisekahjustustena nahaalune verevalum parema silma alalaul, nahamarrastus koos nahaaluse verevalumiga paremal põsel, nahamarrastus vasakul pool oimu piirkonnas ning otsmiku piirkonnas. Tervisekahjustused võidi kannatanule tekitada 03.12.2011 a. ning need on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, kui ka kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, sarnaseid esemeid toimunud peksmise käigus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nendest paranemine kestab kuni 4 nädalat (t.l. 4042). Kohtuarstliku ekspertiisiga avaldatud eksperdiarvamus kinnitab kannatanu ütlusi kuriteo toimepanemise aja kohta (kannatanu avaldas, et kuritegu pandi toime ööl vastu 04.12.2011 a., võimalik, et 03.12.2011 a. hilisõhtul ). Tervisekahjustuste saamise viis – tömbi vägivalla toimel ehk löö mine kõvade tömpide esemetega tähendab muuhulgas ka löömist rusikatega. Kuna sündmuskoha vaatlusega ei tuvastatud kannatanu kukkumist või paiskumist vastu kõvasid tömpe esemeid, tekitatigi tervisekahjustused kannatanule löömisega rusikatega ehk kõvade tömpide esemetega. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud vägivalla kohta, kuna tema ütluste kohaselt toimus tema peksmine ajal, kui ta lamas voodis. -Tunnistaja K. Y. kohtus antud ütluste kohaselt asub X X asuva kortermaja teisel korrusel korteris nr. X X A. Y. ateljee. Sinna pääseb tänava, s.o. X poolt asuva sissepääsu kaudu. Ateljee all esimesel korrusel elab süüdistatav E.V, kellega kannatanu suhted on halvad. Tunnistaja ütluste kohaselt on nende omavahelisi tülisid lahendanud ka politsei. 04.12.2011 a. sai K.Y. X telefoni teel teada, et viimane viibib haiglas. Läinud X haiglasse vaatama, nägi ta, et A. Y. nägu oli sinine ja kriimustatud. Selgitusena juhtunu kohta oli kannatanu talle öelnud, et vigastusi tekitasid majanaabrid. 6 1-12-8068 Tunnistaja ütlused kinnitavad nii seda, et A.Y. tekitati kehavigastused ehk tervisekahjustused 03.12 - 04.12.2011 a. öösel, s.o. kannatanu poolt avaldatud ning kirjeldatud ajal. Tunnistaja ei näinud kuriteosündmust pealt, kuid tema poolt järgmisel päeval nähtu kinnitab kannatanu suhtes süüdistuses äratoodud ajal ning viisil kuriteo toimepanemist, kuna tunnistaja poolt nähtu viitas ilmselgelt eelnevalt toimunud vägivallateole X suhtes. -Asja kohtulikul uurimisel tõusetus küsimus sellest, kas kannatanu tajus õigesti tema suhtes toimepandut ning kas ta tuvastas ära eluruumi sissetunginud isikud, samuti isiku, kes tema suhtes vägivallateo toime pani. Kannatanu A.Y. kinnitas, et ta ärkas löökide peale ning tundis kindlalt ära isikud, kes tema korterisse–olid tunginud samas majas elavad E.V ning Z.A . Samuti kinnitas kannatanu, et teda lõi rusikaga ning seda mitmel korral üks isik, s.o. E.V. Kannatanu ütluste kohaselt oli toas piisavalt valgust, et tema jaoks tuttavaid isikuid ära tunda . Kohtu hinnangul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda. Asja kohtulikul uurimisel ilmnes, et kannatanu kasutas antud majas asuvat korterit juba umbes kolm aastat enne kuriteosündmuse toimumist. Nii kannatanu kui ka süüdistatavate aga ka kohtus ütlusi andnud tunnistajate K. Y. ja T. R. (E.V X) ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatavate omavahelised suhted on halvad ning pingelised. Süüdistatavate ütluste kohaselt on kannatanu eluviis lärmakas, konfliktne ning naabreid häiriv. Kannatanu ütluste kohaselt pöörduvad naabrid pidevalt otsitud põhjustel (nt. kukub temal pintsel kolksuga põrandale) politsei poole. Samuti pargib E.V oma sõidukit kannatanut häirival viisil maja hoovi. Omavahelised pingelised suhted on viinud selleni, et kohtudes ei tervitatagi. Konfliktseid suhteid kinnitab ka asjaolu, et omavahelisel suhtlemisel kasutatakse sõimunimesid – A.Y. kohta „okupant“ ning süüdistatavate kohta „fašistid“. Eeltoodust nähtub, et kannatanu ja süüdistatavad sama maja elanikena olid omavahel pikemat aega kokku puutunud ning tuttavad. Sellest tulenevalt tundis ning teadis kannatanu süüdistatavaid piisavalt hästi ning tundis neid hästi ka välimuse kaudu. Kuna süüdistatavad on hästi eristatavad ka erineva välimuse tõttu (E.V on kehaehituselt turske ja jõuline, Z.A aga kõhna kehaehitusega), siis on igati usutav, et kannatanu nimetatud isikud enda ruumis viibijatena ära tundis. Samuti on usutav, et ta selgelt eristas ka isikut (E.V), kes kannatanut rusikaga lõi. Kannatanu ütluste kohaselt oli magamistoas pime, kuid toa aknast paistis sisse tänavavalgustus. Kohtu hinnangul valgustavad tänavalaternad öisel ajal piisavalt ka kardinatega ruumi sellisel määral, et toas on võimalik eristada sinna sisene nud isikuid. Kannatanu kinnitas, et ta jäi magama ning ärkas teda tabanud löökide peale ning nägi seejärel tema toas viibivaid isikuid. Kuna pimedas ruumis ärgates on inimesel silmad pimedaga juba kohanenud, siis on ta ka sellest tulenevalt täiesti suuteline osaliselt valgustatud ruumis seal viibinuid eristama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu eristas ning tundis ära tema tuppa tunginud Z.A ja E.V, samuti isiku, kes teda mitmel korral rusikatega lõi E.V. Lisaks sellele kasutas E.V spetsiifilisi väljendeid öeldes kannatanule „mis sa toksisid“. Kuna kannatanu oli varem tagunud puuhalgudega vastu põrandat nõudmaks altkorterist tulnud kõva muusika vaigistamist, siis on E.V poolt taoline väljaütlemine loogiliseks põhjenduseks tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivallale. -Kriminaalasja kohtulikul arutamisel avaldasid süüdistatavate kaitsjad kahtlusi selles osas, kas kannatanu A. Y. mäletas juhtunut adekvaatselt. Kahtluse aluseks oli see, et kannatanu oli enne juhtunut tarvitanud alkoholi, samuti kasutas ta magama jäämiseks rahustit – Imovani. Kohtu hinnangul ei muuda eeltoodud asjaolud kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Asja kohtulikul uurimisel kannatanu tunnistas, et tarvitas öösel enne juhtunu t alkoholi, juues kanget õlut. Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et järgmisel päeval tuvastati tema veres 0,51 promilli alkoholi. Kohus leidis, et kannatanu veres tuvastatud alkoholikogus vastab sellele kogusele, mille tarvitamist kannatanu tunnistas (1 liiter kanget õlut). Nimetatud alkoholikogus ei viita sellele, et kannatanul oleks öisel ajal esinenud niivõrd raske joove, et see oleks takistanud temal 7 1-12-8068 juhtunust aru saamist ning tekitanud mälulünki. Samuti on oletuslik ning tõendamata kaitsjate seisukoht, mille kohaselt tekitas kannatanule rahusti, väidetavalt üksnes ühe tableti tarvitamine mäluhäireid või muid häireid tajumaks tegelikkust. - Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud, E.V kaitsjapoolne tunnistaja, E.V X T. R. kohtus antud ütluste kohaselt kutsus t a 03.12.2011 a. öösel kella 3.52 ajal X politsei, kuna nende ülakorruse naaber A. Y. lärmas ning kolistas. Tunnistaja ütlustel E.V järgmisel ööl kuskil ära ei käinud. Kohtu hinnangul ei välista kannatanupoolne eelmisel ööl majaelanike rahu rikkumine tema suhtes järgmisel ööl kuriteo toimepanemist. Samas, kui arvestada seda, et kannatanu häiris oma naabreid 03.12.2011 a. ning ka järgmisel ööl (kannatanu tunnistas puuhalgude ja kirvega vastu põrandat tagumist), siis on loogiline ja usutav, et kannatanu käitumisest häiritud süüdistatavatest majanaabrid läksid kannatanu juurde n.ö. omakohtu korras asja lahendama. -Asja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatav Z.A , et ta ei saanud 04.12.2011 a. öösel kannatanu korteris viibida ning kuritegu toime panna, kuna viibis nimetatud ööl tööl öises vahetuses (süüdistatav töötab tõstukijuhina X ). Kohus leidis, et süüdistatava taolised ütlused on paljasõnalised. Asja kohtulikul arutamisel ilmnes, et süüdistatav ei ole kohtueelses menetluses antud asjaolu ülekuulamise käigus üldse nimetanud. Kohtus põhjendas süüdistatav nimetatud fakti uurijale ütlemata jätmist sellega, et uurija ei olevat seda tema käest küsinud. Kohus ei pea süüdistatava taolisi väiteid põhjendatuks. Esmalt on ebatõenäoline, et kui isikut küsitletakse juhtunu kohta ning temal puudub sellega puutumus, siis jätaks ta nimetamata selle, kus ta samal ajal tegelikult viibis ning mida tegi. Samuti ei ole süüdistatav, kes antud juhul on asunud n.ö. aktiivsele kaitsele ka kohtus mitte millegagi oma väiteid tõendanud, kuigi samal ajal tööl viibimist oleks suhteliselt lihtne tõendada. - Süüdistatava E.V ütluste kohaselt kohtas ta 04.l2.2011 a. hommikul kannatanut, kes tuli läheduses asuva Uku kohviku po olt (Vana-Rääma tänaval, X vahetus läheduses asuv kohvik, mis on avatud hommikuti juba alates kella 7.30). Kannatanu olevat olnud alkoholijoobes ning tema nägu oli n.ö. siniseks löödud. Kannatanu olevat süüdistatavale öelnud, et „ta paneb viimase nüüd selle eest kinni.“ E.V hinnangul võis kannatanu nimetatud vigastused saada Uku kohvikust või kuskilt mujalt, kuid kuna nende omavahelised suhted olid halvad, siis olevat kannatanu ähvardanud teda alusetu süüdistusega. Kohus pidas süüdistatava taolisi väiteid paljasõnalisteks. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas ka kannatanu A.Y., et kohtus 04.12.2011 a. hommikupoolikul X maja juures E.V, kuid ta ei tulnud mitte Uku kohvikust, vaid Samaaria poest (Samaaria kasutatud riideesemete kaupluse asub Uku kohviku läheduses samal Vana -Rääma tänaval). Kannatanu antud väited ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega ümber lükatud, kuna E.V ei näinud, et A.Y. oleks väljunud Uku kohvikust, vaid üksnes oletas seda A.Y. liikumissuuna kaudu (tuli kohviku poolt). Samas ei välista nimetatud suunast tulek seda, et A.Y . võis tulla, kas Samaaria poest või kus iganes mujalt. Kohtu hinnangul aga ei omagi see tähtsust, kas kannatanu tuli kohvikust või kuskilt mujalt, kuna kohus on juba eelpool andnud hinnangu sellele, kus ning millal kannatanu suhtes vägivalda kasutati ning talle tervisekahjustused tekitati (A.Y. eluruumis X). -Kannatanu A.Y. avaldas kohtus, et lisaks tema löömisele rusikaga näkku, kägistas E.V teda veel kaelas olnud lipsuga. Kuna kohtuarstliku ekspertiisiga ei ole tuvastatud kägistamisele ega poomisele viitavaid vigastusi (t.l. 42), siis avaldas E.V kaitsja kahtlusi kannatanu taolise väite tõepärasuse suhtes. Kohus leidis, et väliste, nähtavate vigastuste puudumine kaelal, ei välista seda, et kannatanut temal kaelasolnud lipsust sikutati. Kuivõrd lipsu puhul on tegemist suhteliselt pehmest riidematerjalist ümber kaela asuva riideesemega, siis on täiesti võimalik, et sellest sikutamise ajal nöörib kaelasolev lips seda kandvat isikut kõrisõlme piirkonnast nii, et tal tekib lämbumistunne, kuid lühemaajalise mõnesekundilise n.ö. poomisega ei pruugi veel sellele 8 1-12-8068 järgnevalt kaelale tekkida nähtavaid verevalumeid, kriimustusi ega marrastusi. Seega ei lükka nähtavate kaelavigastuste puudumine ümber kannatanu väiteid selle kohta, et teda lipsust sikutati ning kägistati. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et lisaks sellele, et kannatanu A. Y. eluruumi tungisid ööl vastu 04.12.2011 a. tema tahte vastaselt grupis
lg 2 p 3 kohaselt süüdistatavad Z.A ja E.V ka see, et E.V kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda lüües teda mitmel, umbes viiel korr al rusikaga näo piirkonda tekitades sellega kannatanule tervisekahjustusi. Samuti sikutas ja tiris ta kannatanut viimasel kaelas olnud lipsust tekitades sellega kannatanule lämbumistunde. E.V eeltoodud käitumisega on täidetud
ettenähtud objektiivne koosseis kehalise väärkohtlemise osas, kuna taolise tegevusega põhjustati kannatanule nii füüsilist valu kui tervisekahjustusi. Kuna E.V lõi kannatanut mitmel korral, on antud tegevus käsitletav kannatanu peksmisena. Subjektiivsest küljest on süüdistatavate poolt kannatanu eluruumi omavoliline sissetungimine
lg 2 p 3 järgi käsitletav kuriteo toimepanemisena
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna süüdistatavad seadsid taolise tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, omavolilise ebaseadusliku sissetungimise nende jaoks võõrasse eluruumi teades, et nimetatud tegevusega see ka saabub. Samuti on kuriteo toimepanek E.V poolt
järgi subjektiivsest küljest käsitletav selle toimepanemisena
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna ka selle toimepanemisel seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, kehalise väärkohtlemise teostamise ning teadis, et see saabub. Süüdistuse kohaselt pani E.V talle süüks pandud kuriteod toime alkoholijoobe seisundis. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, sest kriminaalasjas puuduvad sellekohased ümberlükkamatud tõendid ning tegemist on üksnes kannatanu oletusega. Lähtuvalt ülaltoodust tuleb nimetatud asjaolu E.V süüdistusest välja jätta. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel
lg 2 p 3 toimepandud kuriteo puhul seisnes selles, et süüdistatavad tungisid kannatanu valduses olevasse eluruumi (tegu) ning see toimus ilma kannatanu nõusolekuta ehk omavoliliselt ja ebaseaduslikult (tagajärg).
peksmise ja kannatanu lipsust kägistamise tagajärjena kannatanule nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi kehavigastuste näol. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuliku uurimisega on leidnud täielikku tõendamist Z.A ja E.V poolt kuriteo toimepanek
lg 2 p 3 ning E.V poolt
Karistuste kohaldamisest:
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimisega kumbagi süüdistatava puhul ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus nende puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Z.A on varem kohtulikult kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid talle kohaldatud karistused on kustunud. E.V varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Väärteokorras süüdistatavaid karistatud ei ole. Z.A-le karistuse kohaldamisel arvestas kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et tema süü seisnes üksnes koos E.V-ga kannatanu eluruumidesse sissetungimises. Samas ei ühinenud ta E.V vägivaldse käitumisega ega kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda olles üksnes passiivseks kõrvalseisjaks. Süüdistatava E.V puhul tuleb karistuse kohaldamisel arvestada seda, et lisaks 9 1-12-8068 sissetungimisel pani ta toime ka vägivaldse kuriteo kannatanu A.Y. suhtes tekitades viimasele tema eluruumis kehavigastusi ja tervisekahjustusi. Tema suhtumine teo toimepanemisesse on olnud eitav ning ennastõigustav. Samas ei ole tal varasemaid karistusi ei kriminaal ega väärteokorras. Kohus peab käesoleval juhul karistuse kohaldamisel arvestama ka asjaoluga, et kannatanu enda käitumine on olnud konfliktne ning teisi majanaabreid , sealhulgas ka süüdistatavaid ning nende pereliikmeid häiriv. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kannatanu süülisest käitumisest tulenevalt on majaelanike rahu tagamiseks korduvalt pöördutud politsei poole. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatavatele on võimalik kohaldada kergemat, s.o. rahalist karistust. Kuna nii Z.A kui ka E.V on olemas kindel töökoht ja töötasu, on nad suutelised rahalist karistust kandma. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõenditena on kriminaalasjas kaks DNA proovi, mis asuvad hoiul PPA Lääne Pärnu politseijaoskonna. Kohtu hinnangul kuuluvad DNA proovid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele, kuna nad ei oma mingit varalist ega praktilist väärtust. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud. Menetluskulud eks käesolevas kriminaalasjas on järgmised menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 61 eurot kannatanu A. Y. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses (t.l. 47). Kohus leidis, et ekspertiisitasu kuulub väljamõistmisele mõlemalt süüdimõistetult solidaarselt. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et kannatanu eluruumi tungisid sisse mõlemad süüdistatavad. Eluruumi sissetungimise ilmselgeks eesmärgiks oli kasutada vägivalda seal viibiva kannatanu A.Y. suhtes. Vahetult pärast sissetungimist järgneski füüsilise vägivalla kasutamine E.V poolt. Kuna vägivalda ei olnud võimalik kasutada muul viisil, kui alles pärast eluruumi sissetungimist sissepääsu takistanud lukustuse (ukseriivi) kõrvaldamise teel ning sissetungi toimepanemises osales koos E.V-ga ka Z.A andes sellega ka omapoolse panuse hilisemale, kohe järgnenud vägivallateole, siis tulebki menetluskuluna kantud ekspertiisitasu hüvitada mõlemal süüdimõistetul. Lisaks sellele on menetluskuludeks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud mõlema kaitsja puhul summas 403.20 eurot riigi õigusabi korras kriminaalasja menetluses osalenud Z.A aitsja, vandeadvokaat Ants Nõmmiku ja E.V kaitsja, vandeadvokaat Vahur Krinali kriminaalmenetluses osalemise eest. Kaitsjatasud kuuluvad seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele süüdimõistetutelt Z.A-lt ja E.V-lt. Samuti kuulub Z.A-lt ja E.V-lt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 5 ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise kulud summas 0.45 eurot. Eesti Advokatuuri poolt kuulub kaitsjatele kaitsjatasu hüvitamisele samuti summas 403.20 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse sundraha summas 480 eurot seoses nende poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.