← Eesti

4-17-1195/50

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-17-1195

  1. märts 2019 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma B.E väärteoasi MKS § 154 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus B.E kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kassatsioon Maksu- ja Tolliamet
  4. veebruar 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. augusti
  7. a otsus osas, millega jäeti muutmata Maksu- ja Tolliameti
  8. veebruari
  9. a otsus määrata B.E-le MKS § 154 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.
  10. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista B.E-le MKS § 154 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.
  11. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt B.E kasuks välja 720 eurot, sealhulgas käibemaks 120 eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
  14. Maksu- ja Tolliameti
  15. veebruari
  16. a otsusega karistati B.E maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt jättis B.E X OÜ seadusliku esindajana tähtaegselt esitamata
  17. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid. Väärteoasja esmakordne arutamine
  18. B.E kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
  19. Harju Maakohtu
  20. mai
  21. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja B.E karistati MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Kohus tuvastas, et X OÜ jättis
  22. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid tähtajaks esitamata. B.E oli juhatuse liikmena kohustus tagada deklaratsioonide tähtaegne esitamine.
  23. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator leidis, et kohus ei arvestanud osaühingu juhatuse liikmete tööjaotust ega põhjendanud menetlusalusele isikule määratud karistust.
  24. Riigikohtu
  25. detsembri
  26. a otsusega nr 4-17-1195/22 tühistati maakohtu otsus ja väärteoasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et käibedeklaratsiooni esitamata jätmine on tegevusetusdelikt, mille puhul peab näitama isiku tegutsemiskohustuse aluse, nõutava teo ja selle teo tegemata jätmise. Maakohus pole välja selgitanud osaühingu juhatuse liikmete tööülesannete jaotust ja seetõttu tuleb kohtuotsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 175 p 2 ja § 150 lg 2 alusel tühistada. Harju Maakohtu
  27. augusti
  28. a otsus
  29. Harju Maakohtu
  30. augusti
  31. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et juhatuse liikmetel on kohustus korraldada osaühingu käibedeklaratsioonide esitamist. Menetlusalune isik jättis tegemata nõutava teo, kuna ta ei täitnud käibedeklaratsiooni esitamise kohustust korraliku ettevõtja hoolega. Talle oli teada, et teine juhatuse liige ei täida juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt ega juhi faktiliselt osaühingut. Juhatuse igal liikmel on järelevalvekohustus teiste liikmete üle ja seda ei saa edasi volitada. Lisaks ei ole tõendatud, et juhatuse liikme kohustused olid jaotatud menetlusaluse isiku ja juhatuse teise liikme vahel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  32. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 7.
  33. Kohus raskendas lubamatult kaitsja kaebuse alusel menetlusaluse isiku olukorda, kui jättis kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, sest Harju Maakohtu
  34. mai
  35. a otsusega vähendati rahatrahvi 100 trahviühikult 80 trahviühikuni. 7.
  36. Samuti hindas kohus tõendeid valesti. Menetlusalune isik ei pidanud esitama käibedeklaratsioone ja ta võis arvata, et teine juhatuse liige täidab selle kohustuse. Pole tõendatud, et juhatuse teine liige andis osaühingu juhtimise üle B.Ele. Lisaks tugines kohus ekslikult äriseadustiku sätetele, mis ei räägi osaühingu, vaid aktsiaseltsi juhatuse liikmetest.
  37. Kassatsioonivastuses märgib kohtuväline menetleja, et kassatsioon on menetlusaluse isiku karistamist puudutavas osas põhjendatud ja seepärast tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Muus osas ei nõustu kohtuväline menetleja kassaatoriga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. Kolleegiumi hinnangul ei tingi kassatsioonis esitatud väited menetlusaluse isiku süü kohta maakohtu otsuse tühistamist. Küll väärib tähelepanu kassaatori etteheide, et maakohus raskendas lubamatult kaitsja kaebuse alusel menetlusaluse isiku olukorda, kui jättis kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas muutmata.
  39. Kohtuväline menetleja karistas B.E 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga (400 eurot). Harju Maakohtu
  40. mai
  41. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja menetlusalusele isikule mõisteti karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut (320 eurot). Selle kohtuotsuse vaidlustas üksnes menetlusaluse isiku kaitsja. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Harju Maakohus jättis
  42. augusti
  43. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse muu hulgas menetlusaluse isiku karistamises rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses muutmata.
  44. Kui Riigikohus tühistab kohtuotsuse üksnes menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni alusel ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, peab asja uuesti arutav kohus arvestama VTMS §-st 2 ja mutatis mutandis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 341 lg-st 5 tuleneva reformatio in peius-keelu põhimõttega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. aprilli
  46. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 9). Muu hulgas tähendab see, et maakohus ei või asja uuesti lahendades mõista menetlusalusele isikule raskemat karistust võrreldes selle karistusega, mis mõisteti tühistatud kohtuotsusega (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. novembri
  48. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-09, p 13).
  49. Seega ei oleks maakohus tohtinud praeguse asja teistkordsel arutamisel karistada menetlusalust isikut suurema rahatrahviga kui 80 trahviühikut. Jättes kohtuvälise menetleja otsusega määratud 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi muutmata, eksis maakohus reformatio in peius-keelu põhimõtte vastu. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise. Siiski ei too märgitud viga kaasa väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest Riigikohus saab selle VTMS § 174 p 8 alusel ise kõrvaldada.
  50. Eeltoodu alusel ja tuginedes VTMS § 174 p-le 8, § 175 p-le 2 ja § 150 lg-le 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  51. augusti
  52. a otsuse osas, millega jäeti muutmata kohtuvälise menetleja otsus määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Tühistatud osas teeb Riigikohus täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, mõistes menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  53. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1080 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus maakohtu otsusega tutvumises ja kassatsiooni koostamises, millele kulus kokku 9 tundi. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. oktoobri
  55. a otsus nr 1-15-9051/62, p-d 38 ja 46). Arvestades kassatsiooni mahtu ja seda, et kaitsja väited on põhjendatud üksnes menetlusalusele isikule karistuse määramise osas, loeb kolleegium mõistliku suurusega tasuks kuuele tunnile vastava summa. Kaitsja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja järelikult tuleb valitud kaitsjale makstud tasu katteks hüvitada 720 eurot (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.