KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
- veebruar 2019 1-16-7863 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Raido Lehiste (isikukood 38708086027) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- veebruari
- a määrus Kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Raido Lehiste kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määruse peale läbi vaatamata.
- Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raido Lehistele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
- Mõista Raido Lehistelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Raido Lehiste tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Teda karistati 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates
- veebruarist
- Karistusaeg lõpeb
- juunil
- detsembril
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid R. Lehiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti R. Lehiste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- R. Lehistet on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest eriliigiliste karistustega, sh reaalse vangistusega. Ükski mõistetud karistustest ei ole soovitud mõju avaldanud. Praegu kannab R. Lehiste karistust katseajal toime pandud kuriteo, narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid ning majandusliku kasu saamise soov.
- Kinnipeetavale koostatud individuaalses täitmiskavas nähti ette mitmeid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Enamikest ei ole R. Lehiste osa võtnud või on loobunud terviseprobleemide tõttu. Nii ei ole ta läbinud sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Jõud muutuda“. Kutseõppe puidupingitöölise õppekaval R. Lehiste katkestas, kuna ei saanud hakkama. Vestlustest töövihiku „Viha ja kriitika“ analüüsimiseks kinnipeetav loobus, tuues põhjuseks terviseprobleemid. R. Lehiste osales 12 sammul põhineva tervisegrupi töös, analüüsis töövihikut „Tagasilanguse ennetamine“, töötas majandusabitöölisena ning käis kliinilise XX vastuvõttudel. Lisaks tegeleb ta joonistamisega. Läbi on viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Kontrollitud keskkonnas on R. Lehiste käitumine positiivne.
- Vabanemisel läheks R. Lehiste elama aktiviseerimiskeskusesse „Tulevik“. Keskuses pakutakse erinevaid teenuseid: suunatakse võla- ja XX nõustamisele ning abistatakse rahaliste toetuste taotlemisel. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta ema ja kahe venna ning oma lastega.
- Kohus nõustus prokuröri seisukohaga ja leidis, et süüdimõistetu vabastamine sisuliselt teist korda sama karistuse ajal ei ole põhjendatud. Vabastamist ei võimalda eelkõige süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud.
- Kuritegude toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel oluline kaal. R. Lehiste korduv karistatus ning pikaaegsed sõltuvusprobleemid annavad piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. R. Lehistele on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi vabaduses ja tegeleda oma probleemidega. Ta ei ole abi otsinud. Narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud terviseprobleemide tõttu ei ole kinnipeetav saanud osaleda ka kõigis individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, mistõttu ei ole temast lähtuvad kuriteoriskid täielikult maandatud. Seega jääb süüdimõistetut positiivselt iseloomustama eelkõige vaid õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal ning rahuldavad vabanemisjärgsed elutingimused. Need aga ei ole piisavad, et R. Lehistet praegu tingimisi enne tähtaega vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada R. Lehiste tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukoht järgmine.
- Maakohus jättis arvestamata, et R. Lehiste ei saa individuaalset täitmiskava täita objektiivsetel põhjustel, s.o seoses haigusega. Sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“ loeti ta mittevastavaks XXX tõttu.
- a toimusid individuaalvestlused töövihiku „Viha ja kriitika“ analüüsimiseks. R. Lehistel on tervise tõttu suured raskused keskendumisega. Vabaduses vajab ta suunamist tugiisiku teenusele ja XX ravile. 2
(4)- Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Lehiste on erivajadusega ning tema jaoks ei ole programme. Keskendumishäire tõttu ei ole tal võimalik osaleda õppetöös või tegevuses. Seega on maakohtu rõhuasetus ebaõige. Määruses on tuginetud asjaoludele, millele ei tohiks tähelepanu pöörata. R. Lehistet ei saa teistega võrdselt kohelda, kuna ta ei saa individuaalset täitmiskava täita objektiivsetel põhjustel.
- Määruse tegemisel on oluline rõhk asetatud R. Lehiste minevikule. Viimasest kohtuotsusest on möödunud kolm aastat. R. Lehiste on tunnistanud kuritegude põhjusena alkoholi ja narkootikume. Ta tunnistab sõltuvust ning annab endale aru, et haigestus narkootikumide tarvitamise tõttu. Haigus diagnoositi
- a. Kuritegusid toime pannes oli seega olukord praegusest kardinaalselt erinev, sest siis oli R. Lehiste terve. Haiguse tõttu ei saa R. Lehiste enam alkoholi ja narkootikume tarvitada ning ei ole haiguse tõttu võimeline kuritegusid toime panema. Probleemi tunnistamine loob eeldused nendega tegelemiseks. Neil põhjustel ei ole põhjendatud tugineda R. Lehiste varasemale karistusele ja minevikule.
- Vangla iseloomustusest nähtuvalt vajab R. Lehiste vabaduses tugiisiku teenust ja XX ravi. Aktiviseerimiskeskuses „Tulevik“ saab R. Lehiste abi enda ravimisel ning töö ja eluaseme leidmisel. Maakohus on neid asjaolusid alahinnanud ja arvestamata jätnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Lehiste kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Peamiste kaalutlusõiguse rikkumistena on kaitsja välja toonud, et R. Lehiste ei saa individuaalset täitmiskava täita tervislikel põhjustel. Samuti nähakse kaalutlusõiguse viga liigses keskendumises R. Lehiste minevikule. Arvestamata on jäetud, et süüdlane on haigestunud ning juba seetõttu ei hakka ta uusi kuritegusid toime panema. Alahinnanud ja arvestamata on jäetud, et R. Lehiste asumine aktiveerimiskeskusesse, kus talle on tagatud abi enda ravimisel ning töö ja eluaseme leidmisel.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Lehiste ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud põhjustega, miks R. Lehiste ei saa osa võtta individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole seega väär maakohtu hinnang, et R. Lehistest lähtuvad kuriteoriskid ei ole maandatud. Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase vabanemisejärgsetele tingimustele. Kohus on arvestanud, et R. Lehistel oleks vabanedes koht aktiveerimiskeskuses, kus teda erineval moel abistada saaks. R. Lehiste vabanemisjärgsed 3
(4)tingimused on kohus lugenud rahuldavataks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole R. Lehiste haigus selline, mis välistaks uute kuritegude toimepanemise.
- Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et R. Lehiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii R. Lehiste uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud R. Lehiste vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Asjaolu, et R. Lehiste on väidetavalt sõltuvusprobleemi tunnistanud, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Seda suuresti arvestades R. Lehiste varasemat elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et R. Lehiste suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R. Lehiste kaitsja määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (neli pooltundi), mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 120 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuse maht on kaks lehekülge, millest ühe lehekülje moodustab menetluse käigu kirjeldus ja maakohtu põhjenduste refereering. Kaitsja põhjendustes, mis hõlmavad lehekülje, on mh korratud vangla iseloomustuses toodud seisukohti. Põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe tunni, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Lehiste kanda. Maarika Kuusk Juhan Sarv Mati Kartau 4
(4)