lg 1, § 224 lg 2 ja § 232 järgi Kaebuse esitaja L.M, isikukood: xxx; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: xxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Kaebuse esitaja: L.M Kaebaja esindaja: Paul Järve Tõlk: A Helmann Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
) § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 232 järgi juhindudes KarS § 56 lõikest 1 juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale lähenedes ei olnud tähelepanelik ega sõitnud sellise kiirusega, et tal oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta ja veenduda, et ei lähene raudteesõidukit ning sõitis ette vasakult lähenenud rongile, mis sõitis tema juhitud sõidukile küljelt otsa. Põhjustas liiklusseaduse nõuete rikkumisega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju AS -le Swedbank Liising, OÜ Duo Auto ja AS-le Eesti Liinirongid ning põhjustas kerged tervisekahjustused J G’ile, A V’ile, N T’ile, M J’ile, L Ae’e, Z L’ile, A-L Aele ja A L’ile. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,95 mg/g. Alkoholissialdus veres tuvastatud EKEI aktiga nr 238T 20.02.2018.a. KAEBUSE SISU 23.08.2018.a esitas L.M-i lepinguline kaitsja P. Järve kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 08.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
lg 1 ja § 232 järgi kvalifitseeritavale rikkumistele ja seejärel
1.
lg 1 - Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada 3 4-18-4344 sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks
lg 1 ja 3, mille järgi peab juht raudteeülesõidukohale lähenedes olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Menetlusaluse isiku poolt 11.06.2018.a kirjalikult esitatud ütluste kohaselt oli
Ohutusjuurdlusekeskuse poolt koostati 11. oktoobril 2018.a raport õnnetusjuhtumist Kulna raudteeülesõidukohal. Raport iseloomustab kokkupõrke ajal väliseid asjaolusid järgmiselt: 6 4-18-4344 Raportis on välja toodud ka Kulna raudteeülesõidukoha talihoolduse väljavõte: Samuti on raportis analüüsitud veoauto Scania liikumist, leides järgmist: Raporti kohaselt AS Eesti Liinirongid elektrirongikoosseis Stadler Flirt EMU 1309 sai liiklusohtlikke kahjustusi. Rongile tehti tootja poolt ekspertiis, milleks oli rong toimetatud Valgevenes Minskis asuvasse Stadleri ettevõttesse. Kahjustusi olid saanud kõik kolm vagunit, kõige vähem rongi viimane vagun. Vagunite külgseinad, katused, uste ja akende piirkonnad ning muud osad sisaldasid deformatsioone, rebendeid, kriimustusi, hõõrdedefekte, värvikahjustusi, kildudena eraldunud osi. Kahjustatud said ka alusvankrid, automaatsidur ja veomootor. Kokku moodustasid kahjud veoettevõttele 2,844 miljonit eurot. Veoauto Scania mootor ja kabiin ning käigukast olid purunenud, raam murdunud, mistõttu muutus auto õnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks. Haagis Krakeri paljud deformatsioonid olid muutnud ta samuti kasutuskõlbmatuks. Ohutusjuurdluskeskuse raportis on toodud järgmised järeldused: Vaidlust ei ole selles osas, et liiklusõnnetus toimus 20.02.2018.a kell 08.30 Harju Maakonnas, KulnaVasalemma teel, Kulna raudteeülesõidul, kui L.M poolt juhitud veoauto ja elektrirong põrkasid kokku. Seda kinnitavad nii L.M-i kui ka tunnistajate ütlused. Lisaks tõendab liiklusõnnetuse toimumist antud ajal ja kohas 20.02.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollis (juhtumi nr 3100180079734) ja sellele lisatud liiklusõnnetuse skeemil ja LÕ aktis (nr 257) ning 11.07.2018.a väärteoprotokollis nr AB1545343 märgitu. Vaidlus on selles, kes või mis põhjustas liiklusõnnetuse. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas kõik liiklusõnnetuses osalenud järgisid liiklusnõudeid või mitte. Lisaks märgib kohus, et sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks (RKKKo nr 3-1-1-11-01). Samuti on vaja tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos, samuti lubatud riski ületamine ja tegutsemine normi kaitsealas. Seejuures saab 7 4-18-4344 deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine (RKKKo nr 3-1-1-136-05). Seonduvalt vastulauses ja kaebuses esitatud erinevate väidetega peab kohus vajalikuks täheldada järgmist. Ükski vastulauses ja kaebuses esitatud väide ei anna kohtule eraldivõetuna ning ka kogumis küllaldaselt põhjendatud ning seaduslikku alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud liiklusõnnetuse toimepanemise puhul
lg-tes 1 ja 3 sätestatu rikkumisele, mis näeb ette, et juht peab raudteeülesõidukohale lähenedes olema eriti tähelepanelik. Samuti peab juht sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees. Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit. Väärteootsuse kohaselt heidetakse L.M-ile ette, et ta juhtis mootorsõidukit ning tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale lähenedes ei olnud tähelepanelik ega sõitnud sellise kiirusega, et tal oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta ja veenduda, et ei lähene raudteesõidukit ning sõitis ette vasakult lähenenud rongile, mis sõitis tema juhitud sõidukile küljelt otsa. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on liiklusõnnetuses osalenud L.M veoautoga Scania R-500 (reg märk xxx) koos haagisega CF-200 (reg märk xxx) ning elektrirong Stadler Flirt 1309. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et veoauto ja elektrirongi kokkupõrkel on elektrirong rööbastelt maha sõitnud ning veoauto jäänud metallposti ja rongivaguni vahele. Kokkupõrke tagajärjel on nii veoauto kui ka elektrirong saanud tugevalt kahjustada. Vaatlusprotokollile lisatud fototabeli kohaselt on veoauto kokkupõrke tagajärjel tugevalt deformeerunud, sh haagise vasak külg. Samuti on elektrirongi esimesed kaks vagunit viga saanud ning kokkupõrke tagajärjel rööbastelt maas. Kokkupõrke tagajärjel on varaline kahju tekkinud AS-le Swedbank Liising, OÜ -le Duo Auto ja AS-le Eesti Liinirongid. Samuti on kokkupõrke tagajärjel põhjustatud kerged tervisekahjustused J G’ile, A V’ile, M J’ile, L Ae’e, Z L’ile, A-L Aele ja A L’ile. Kõige tugevamini sai kokkupõrke tagajärjel kannatada N T. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0053 tuvastati N. Tal xx. Kaebaja ei ole nii kohtueelses kui kohtumenetluses antud ütlustes oma süüd tunnistanud. Kaebaja on korduvalt kinnitanud enda seisukohta, et kokkupõrke rongiga põhjustasid halvad ilmastiku- ja teeolud. Samuti on kaebaja märkinud, et veoautol oli probleeme pidurisüsteemiga ning liiklusmärke ei olnud näha. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ohutusjuurdluskeskuse raporti kohaselt on enne raudteeülesõidukohta 4 hoiatavat liiklusmärki, mis teavitavad mootorsõidukijuhti eesseisnevast ülesõidukohast ja selle iseloomust (tõkkepuuta ülesõidukoht). Nendest kõige esimene asub 250 meetri kaugusel ja kõige viimane 8 meetri kaugusel esimesest rööpapaarist. L.M on ka ise kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et enne raudteeülesõidukohta asub temale teadaolevalt 3 liiklusmärki. Seega L.M-i väide, et ta ei näinud ühtegi neljast järjestikust liiklusmärgist, mis hoiatab mootorsõiduki juhti tõkkepuuta ülesõidukoha eest ei ole eluliselt usutav. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on raudteeülesõidukohale eelnenud liiklusmärgid selgesti eristatavad ning lumest puhtad. Samuti ei ole kaebaja ise esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust väita vastupidiseks. L.M on varasemalt läbinud korduvalt tööülesandeid täites marssuuti, millesse jääb ka Kulna raudteeülesõidukoht. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on menetlusalune isik ületanud antud raudteeülesõidukohta vähemalt 10 korda. Menetlusaluse isiku tööandja OÜ Dua Auto seadusliku esindaja ütluste kohaselt on L.M läbinud aga antud Kulna raudteeülesõidukohta sadu kordi, ületades seda päevas 7-8 korda. Seega ei saanud L.M-ile tulla üllatusena või ootamatuna Kulna raudteeülesõidukoht ega selle läheduses kehtinud liikluskorraldus. L.M pidi kohtu hinnangul olema kindel teadmine raudteeülesõidukohast ning selle läheduses kehtivast liikluskorraldusest. Mis puudutab kaebaja kahtlust mootorsõiduki pidurite korrasolekust märgib kohus järgmist. Mootorsõiduki korrasolekus veendumine enne sõidu alustamist on üks juhi põhikohustustest (
Kuivõrd kaebaja ei teavitanud enne sõidu alustamist Duo Auto OÜ-d, et mootorsõiduki korrasolekus samuti arvestades fakt, et L.M alustas veoautoga tööülesandeid täitmist, leiab kohus, et kaebaja kahtlus pidurite korrasolekust on ainetu. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema verisooni pidurite probleemidest. Kohtu seisukohta kinnitab ka Duo Auto OÜ seadusliku esindaja ütlused, mille kohaselt läbis L.M-i poolt juhitud mootorsõiduk enne 20.02.2018 pidurisüsteemi remondi ning auto korrasolekus ei olnud põhjust kahelda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli Kulna raudteeülesõidu kohal uurimistoimingute ajal valge aeg, ilm selge ja nähtavus hea. Sõidutee oli kohati libe aga korras ja tasane asfaltbetoonkattega tee, ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee oli kaetud lumelörtsi ja soolalume seguga. Lubatud suurim sõidukite liikumiskiirus sündmuskohal 90 km tunnis. Ohutusjuurdlusekeskuse poolt koostatud raporti kohaselt teostati Kulna raudteeülesõidu kohas raudteed ületava riigi maanteel nr 11171 talihooldust (puistatud abrasiivmaterjali segu kloriidide või nende vesilahustega) 20.02.2018 kell 07.49. Seega hooldati Kulna raudteeülesõidukohta vähem kui tund enne kokkupõrget ning sõidutee kvaliteet vastas normidele. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et L.M on autojuhina tööstaaži 27 aastat. Antud sõidukogemusega juht peab suutma hinnata sõidukiirust vastavalt teeoludele ning teadma veoautole iseäralike sõiduomadusi, sh täiskoormaga veoauto pidurdusteekonda. Eelmainitud raporti kohaselt tuvastati, et veoauto asus 8 sekundit enne kokkupõrget rongiga 53,19 m kaugusel kokkupõrke kohast ning liikumiskiiruseks oli 21 km tunnis. Veoki lähenedes ülesõidukohale oli juhil 50 m kaugusel lähimast rööpast võimalus vaadata rongi lähenemise suunale normikohaselt 400 m. Rong asus auto lähimast rööpast 50 m kaugusele jõudmise hetkel ülesõidukohale lähemal kui 100 m, oli hästi valgustatud ja autojuhile nähtav. Seega kui L.M oleks vaadanud vasakule oleks ta lähenevat rongi kindlasti märganud. Raporti tuvastatu kohaselt peale rongi märkamist kiiruselt 21 km/h oleks olnud võimalik rakendada pidurdamist aeglustusega (ehk negatiivse kiirendusega) -1,39 m/s² (selline on olnud maksimaalne aeglustus, mida veokijuht on rakendanud ca 2,5 km pikkusel teel vahetult enne õnnetusjuhtumit). Pidurdades kiiruselt 21 km/h kiirendusega -1,39 m/s², on pidurdusteekond kuni auto seisma jäämiseni 12,23 m. Seega oleks veoauto peatunud enne rongiga kokkupõrget, kuna pidurdamist oleks alustatud ligi 50 m enne rööbasteed. Raporti kohaselt oleks õnnetusjuhtum olnud välditav veokijuhi õigeaegse tähelepanu juhtimisega rongile, kuivõrd nii veok kui ka rong lähenesid teineteisele väikestel kiirustel, mis võimaldas veokijuhil õigeaegselt rongi märgata ja selle läbilaskmiseks ettenähtud kohas peatada. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et L.M ei veendunud raudteeülesõidu kohta ületades, et see oleks ohutu ja et tema tegevus ei takistaks ega ohustaks rongi liiklemist, rikkudes seega
Sealjuures ei oleks takistanud ohutu manöövri tegemist ka tee- ega ilmastikuolud. On selge, et L.M-i teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos, kuivõrd menetlusaluse isiku hoolsa käitumise korral ei oleks liiklusõnnetust põhjustatud ja selle tagajärjel kahju tekkinud. Autojuht peab arvesse võtma juba ülesõidukohale mõnesaja meetri kaugusele paigaldatud hoiatusmärkide tähendust ja vähendama kiirust, et mitte viimasel hetkel oma reaktsioonikiirust proovile panna. Veel enam on lubatud sõidukiiruse arvestamine oluline oludes, kus teepinda katab soolalume segu. Reguleerimata ülesõidukohal peab autojuht raudtee mõlemale suunale vaadates veenduma, et rong ei lähene kummastki suunast. Kui ülesõidukohale sõites on juhi vaateväli takistatud metsaga, peab juht rakendama meetmeid, mis võimaldaksid tal ohutult seisma jääda enne raudteeülesõidukohta. Auto kiiruse valik on juhi liikluskultuuri küsimus. Antud juhul ei jäänud L.M tegutsemisviis hoolsuspärase käitumise piiridesse. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei näidanud L.M liiklusseadusest tulenevat vajaliku hoolsust raudteeülesõidukoha ületamisel ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis suur varaline kahju ning põhjustati mitmele inimesele tervisekahjustusi. L.M-i poolt toimepandud tegu vastab
Kuivõrd L.M rikkus
lgte 1 ja 3 nõudeid vastab menetlusaluse isiku tegevus ka
9 4-18-4344 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Raudtee veeremi juhi sõnul andis ta enne ülesõitu helisignaali ning rongil põlesid nõuetekohaselt esimene suur prožektor ja külgtuled. Samuti oli rong alustanud aeglustust platvormile sõitmiseks. Ohutusjuurdluskeskuse raporti kohaselt ei tuvastatud raudteeveeremi juhi poolseid liiklusnõuete rikkumisi. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda raudteeveeremi juhi kohustuse rikkumises. Seega leiab kohus, et raudteeveeremi juhi tegevus vastas nõuetele ning liiklusõnnetuse põhjuseks saab lugeda ainult menetlusaluse isiku tegevust. 1.1.
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et L.M pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani L.M teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud raudteeülesõidukoha ületamise ohutuses. L.M oli Kulna raudteeülesõidukohast teadlik, kuivõrd ta oli varasemalt korduvalt antud ülesõitu kasutanud tööülesannete täitmiseks. Seega oli L.M teadlik Kulna ülesõidul kehtinud liikluskorrast, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütlused ja sõidukiiruse valik. L.M ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua võimaliku liiklusohu. Seega kui L.M oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud mootorsõiduk sõitnud otsa elektrirongile. Kohtu hinnangul pani L.M teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, täites sedasi nii
2.
lg 2 – Objektiivne koosseis
224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 -1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav
p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on
Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega peab kohus analüüsima, kas L.M juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et L.M juhtis mootorsõidukit Scania R-500 millega põhjustas
lg 1 sätestatud liiklusõnnetuse, ei hakka kohus antud seisukohta
10 4-18-4344 Menetlusaluse isikult võeti alkoholisisalduse määramiseks 20.12.2018.a Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses vereproov. EKEI uuringuakti nr 238T kohaselt leiti L.M-i (xxx) verest alkoholi 1,00 +/- 0,05 mg/g, s.o mitte vähem kui 0,95 mg/g. Asjaolu, et alkoholi leiti just menetlusaluse isiku verest, kinnitab EKEI ekspertiisiakt nr 18E-GE0596, mille kohaselt on eeltoodud vereproovist saadud DNA täisprofiil kokkulangev L.M-i (ik. xxx) DNA profiiliga. Menetlusalune isik on kaebuses viidanud asjaolule, et tuvastatud alkoholi joove võis olla tingitud talle manustatud ravititest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla 05.12.2018.a vastuses kohtuvälisele menetlejale märgitakse, et kiirabibrigaadi poolt manustati L.M-ile traneksaamhapet, paratsetamooli, morfiini, tilkinfusiooni kristalloidiga ning erakorralise meditsiini osakonnas morfiini, Imovaxi, paratsetamooli ja tilkinfusiooni kristalloidiga ning ükski mainitud preparaatidest ei tõsta patsiendi vere alkoholisisaldust. Samuti oli kaitsja poolt esitatud versioon, et vereproov võis olla võetud teiselt inimeselt, kuna nagu kinnitas ka kohtus tunnistajana ülekuulatud L.M-i tütar K S oli samas haiglas viibinud ka teine isik sama nimeline (L.M). Kuid see väide on ümber lükatud väärteoasja materjalidega: nii EKEI uuirnguaktis nr 238T kui ka EKEI ekspertiisi aktis nr 18E-GE0596 on märgitud, et uuriti just kaebaja L.M-i (ik. xxx) vereanalüüsi ja DNA-d. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et L.M juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega vastab L.M-i poolt toimepandud tegu
Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et väärteoasja materjalidest ei nähtu mingeid pädevust tõendavaid dokumente PERH-i ja tema töötaja kohta, mis volitanuks raviasutust ja tema töötajat teostama vereproovi võtmist ning et väärteoasja materjalidest ei ole võimalik leida vere võtmise protseduuri kirjeldavaid ja fikseerivaid dokumente märgib kohus järgmist. Kuna kaebuses ei nimetata ühtegi konkreetset puudust ning üldsõnaliselt on viidatud üksnes valitsuse määruses toodud nõuete täitmata jätmisele, siis on kaebus jäänud selles osas pAõnaliseks ning ainetuks. 2.1
lg 2 – Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et L.M rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Menetlusaluse isiku kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütluste kohaselt ei tarvitanud ta enne mootorsõidukiga sõitmist alkoholi. L.M-i organismist leitud alkoholi kogus oli niivõrd suur (EKEI uuringuakti nr 238T kohaselt mitte vähem kui 0,95 mg/g), et see pidi olema kaebajale tuntav. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Juhile keelatud seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Seega pidi L.M teadvustama endale, et tema tervislik seisund ei luba sõidukit juhtida. Sellele vaatamata otsustas kaebaja aga mootorsõidukiga sõitmise kasuks. Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü L.M-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. L.M oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud 11 4-18-4344 asjaolusid ning kaebaja on sündinud xxx. aastal. Samuti puuduvad L.M-i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on L.M-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et L.M on pannud toime talle etteheidetava väärteod
4. Väärtegude kogum Eelnevalt on kohus tuvastanud, et L.M juhtis mootorsõidukit Scania R-500 (reg märk xxx) 20.02.2018.a kella 08.30 ajal Harju maakonnas, Kulna-Vasalemma teel, Kulna raudteeületuskohas olles nii joobeseisundis, kui ka põhjustades samal ajal ka liiklusõnnetuse. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist joobeseisundis sõiduki juhtimisest, mis toob kaasa liiklusõnnetuse. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et L.M-i poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb mõlemat eelpool tuvastatud väärteokoosseisu käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. KARISTUS
lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning
lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole L.M kehtivaid karistusi
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest Kohtuväline menetleja on L.M karistanud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks ehk sanktsiooni kõrgeimas määras oleva karistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 31-1-40-04, p 7). L.M-i süü suurust mõjutab esmalt rikutud normide maht. L.M rikkus oma teoga
L.M rikkus seega kolme erinevat väärteo 12 4-18-4344 kvalifikatsiooni (
Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutavad ka tekitatud kahju ulatus. L.M-i süülise tegevuse tagajärjel tekkis väga suur varaline kahju nii Eesti Liinirongid AS-le kui ka Duo Auto OÜ -le, mis ulatus kokku üle 2 miljoni euro. Samuti said mitmed isikud nii kergeid kui raskeid tervisekahjustusi. Lisaks mõjutab süü suurust alkoholijoobe määr, milles L.M sõidukit juhtis. Arvestades, et
lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi ja L.M oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,95 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt keskmises määras. Nimetatud asjaolud viitavad isiku suuremale süü suurusele. Neid L.M süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb hinnata väga suureks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et L.M-i puhul puuduvad karistust kergendavad- ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik L.M mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Kohus selgitab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Karistusregistri kohaselt on L.M üks kehtiv kriminaalkaristus, seda KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega on L.M-i kriminaalkaristus praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teoga samalaadse teo toimepanemise eest - mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kriminaalkaristus on L.M praeguseks ära kantud (karistus täidetud 22.03.2016.a). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatuga, et kui isikul on kehtiv karistus kriminaalses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning hiljem paneb isik toime taaskord mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, ei ole varasem karistus suutnud mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Riigikohtu kirminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-122-13, p 9-11). Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on liikluses kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ja teda ei ole rahatrahvi kaudu võimalik seaduskuulekale käitumisele sundida. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 väljendanud seisukohta, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja on karistusliigina menetlusaluse isiku suhtes ammendanud. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Kohtuväline menetleja karistas L.M-i juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Kohtu hinnangul vastab selline karistus karistusliigi poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ja karistuse eesmärkidele. Seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt raskema karistusliigi ja selle maksimusmääras kohaldamine. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. 13 ( ) 4-18-4344 Violetta Kõvask Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.