1-11-4953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 november 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4953 (11230103003) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Vahur Verte Süüdistatav S.M Kaitsja ik: xxx, EV kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, üürikorter tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.03.2011, Harju Maakohtu 05.09.2011 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 08.11.

1. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 6 kuud KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Ärakandmata karistus vangistus 4 kuud ja 22 päeva. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. S.M süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so ajavahemik alates kinnipidamisest 08.11.2011 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, so 10 (kümme) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) 1 päeva.
2. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega S.M-ile mõistetud ja ärakandmata kergem karistus, so vangistus 1 kuu ja 20 päeva kaetuks Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 6 kuud, millest on ära kandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva, mõistes S.M-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.
3. KarS § 73 lg 1 alusel jätta S.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva S.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.M temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.M määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 11.04.2011 otsuse kuulutamisest, so alates 11.04.
6. S.M-i suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja S.M vabastada vahi alt kohtusaalis.
7. S.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 41 (nelikümmend püks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.M , 1-11- 4953, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: kriminaalasja materjalide juurde lisatud pitseeritud ümbrikus CD plaat videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles vargusi süstemaatiliselt toime panev isik, uuesti 04.03.2011 kella 14.30 ajal üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Tallinnas Xxx asuvas M kaupluses temale võõra ja JK´le kuuluva musta värvi käekoti selles sisalduva rahakoti ja teiste esemetega, ning peitis varastatud käekoti endale põue et sellega seejärel kauplusest lahkuda, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kaupluse turvatöötaja sekkumisega, s.o kuritegu jäi katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses Seega S.M, olles vargusi süstemaatiliselt toime panevaks isikuks, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.03.2011 koostatud kannatanu JK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 04.03.2011.a kella 14.30 ajal läks ta Õismäel XXX peatuse lähedal asuvasse M kauplusesse. Võttis ostukäru ja asetas sellesse oma käekoti. Pärast kaubariiulite vahel liikumist siirdus ta kassasse, kus ta märkas, et käekott oli kadunud. Kannatanu hüüdis kõva häälega, et käekott on varastatud. Kaupluse turvatöötaja tuli tema juurde, uuris varguse kohta ning seejärel osundas meesterahva suunas, kelle käes oli varastatud käekott. Meesterahvas algul eitas käekoti võtmist, pärast andis turvatöötaja korralduse peale enda hõlma alla peidetud käekoti kannatanule tagasi. Varastatu koguväärtus oli 125,96 eurot. Varguse katsega materiaalset kahju ei tekitatud. (t/l 25) 04.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks musta värvi kunstnahast käekott, mille paremal pool õmbluskohast oli umbes kahesentimeetrine katkine koht. Käekotis oli musta värvi nahast rahakott mitme sahtliga ja lukustatava trukiga. Selles ID kaart ja pensionitunnistuse dublikaat JK nimele, Hansapanga pangakaart, sularaha kokku 23,40 eurot, piletilevi piletid kontserdile. (t/l 6-9) 10.03.2011 koostatud tunnistaja VF ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.03.2011.a kella 14.30 ajal Xxx asuvas M kaupluses, täites turvatöötaja tööülesandeid, kuulis müügisaalist naisterahva kisa, et käekott on varastatud. Samal ajal sulges tunnistaja kaupluse uksed. Selgus, et kaupluses oli toimunud vargus. Ta vaatas videosalvestist ja nägi sellelt, et üks meesterahvas võttis käekoti ja pani selle endale põue. Ta siirdus tagasi müügisaali, suundus mehe poole ja nõudis käekoti tagastamist. Mees oli rahulik ja andis käekoti tagasi. Tunnistaja kutsus kohale politsei ning kannatanu ja meesterahvas toimetati politseisse. (t/l 10-11) 14.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 14.03.2011.a M AS esindaja poolt Põhja Prefektuurile edastatud videosalvestised CD plaadil. Salvestistelt oli näha, kuidas meesterahvas (heleda mütsi, tumedat värvi tagiga, millel on kollast värvi karvane krae ja reväärid) võttis naisterahva juures seisvast ostukärust käekoti ning hiljem võttis selle enda põuest välja ja andis turvatöötajaga koos olnud naisterahvale. (t/l 12-16) 07.03.2011 koostatud kahtlustatava S.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi. 04.03.2011 kella 14.30 paiku läks M , et taara tagastamise eest saadud kviitungid raha vastu vahetada. Ta oli tarvitanud alkoholi. Ta märkas müügisaalis korvi, milles oli käekott. Ta võttis selle ära. Seejärel peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Ta andis koti tagasi. Kannatanu hakkas teda sõimama. Tema kotti ei lõhkunud. Tal puudub ametlik sissetulek ja püsielukoht. Elatab end taara korjamisest. Kahetseb. (t/l 19- 21) Süüdistusakt lühimenetluses kriminaalasjas nr 10230114463 (03.01.2011), millest nähtub, et S.M-ile on esitatud süüdistus 24.06.2010, 18.08.2010, 18.09.2010 ning 30.09.2010 toimepandud vargustes. (t/l 30-32) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11.04.2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-38 (11.04.2011), millest nähtub, et S.M mõisteti lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud, milline KarS § 73 lg 1 alusel jäeti 3 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. (t/l 33-34) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et vastavalt 2011 S.M-i esitatud tuludeklaratsioonile oli S.M-i tulu 2010 aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 1780 krooni. (t/l 25) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu JK ütlusi, tunnistaja VF ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolle, süüdistusakti kriminaalasjas nr 10230114463, Harju Maakohtu 11.04.2011 otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli S.M temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelnevalt toime pannud neli vargust, mille toimepanemises ta süüdi tunnistati pärast inkrimineeritava varguse toimepanemist. Seega oli süüdistatav eelnevalt vähem kui aasta jooksul toime pannud neli vargust ja nendele järgnevalt inkrimineeritava varguse. Sellest teeb kohus järelduse, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava õigusvastane käitumine on hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes varguste toimepanemisena süstemaatiliselt. Kuivõrd kuritegu jäi lõpule viimata ja kannatanule tagastati tema vara, siis jäi kuritegu katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust ei pea kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd süüdistatav oli eelnevalt toime pannud rea vargusi ning ajal, mil kriminaalasi oli kohtu menetluses ja teda taga otsiti, pani ta toime käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava kuriteo. Seega käitus süüdistatav varguse toimepanemisel sihipäraselt ja järjekindlalt elatusvahendite saamisel teiste isikute arvelt. Kohtu arvates välistab taoline käitumine kahetsuse olemasolu. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puuduvad alaline töökoht ja legaalne sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud 11.04.2011 Harju Maakohtu otsusega so. ühel korral. Arvestades asjaolu, et tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga ja süüteoga varalist kahju ei tekkinud ning kuritegu jäi katse staadiumisse, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne eelmises kriminaalasjas otsuse tegemist ja põhimõtteliselt pidanuks kahte kriminaalasja menetlema ühes menetluses, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb liitkaristus mõista KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätete alusel, kohaldades kergeimat karistuste liitmise viisi, lugedes mõistetava kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, jättes karistuse kohaldamata jätmise tingimused sellisteks nagu need määrati eelmise kohtuotsusega, arvestades katseaja kulgemist eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Märt Toming kohtunik 4