KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-14-10380 17. oktoober 2016 Jõhvi kohtumajas Deniss Minzatov Piret Juuse Olga Nõmmemees Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 4.10.2016 erakorraline ettekanne V.S-ile Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks V.S, isikukood XXX, xxx Tiiu Terentjeva 17.10.2016 Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 429 ja § 432 kohtunik M Ä Ä R A S: Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus V.S-ile Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandamata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse ärakiri edastada V.S-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15 päeva jooksul alates määrusest teada saamisest. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna V.S rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. V.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistus 6 aastat 2 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud vangistust. Viru Maakohtu 21.04.2015 määrusega vähendati V.S-ile Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistust 2 kuu võrra lugedes lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega V.S on vabastatud Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ja pidi täitma KarS § 75 lg 1 pp 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Peale seda KarS § 75 lg 2 alusel on talle määratud kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 1
(3)2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.; Viru Maakohtu 06.05.2015 määrusega kergendati Viru Maakohtu 10.04.2015 määrusega KarS §75 lg 2 p 7 alusel V.S-ile määratud kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning määrata katseajaks uueks kohustuseks - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega ülalmainitud ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele kuid määrus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 määrusega ja kohustati V.S KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Viru Maakohtu 14.04.2016 ja 28.06.2016 määrustega jäeti 24.03.2016 ja 22.12.2016 erakorralised ettekanded ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades kriminaalhoolduse jätkamist. Kriminaalhooldusosakonna 4.10.2016 erakorralise ettekande kohaselt rikkus V.S talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet ega saanud eelnevat luba elukoha vahetamiseks. 26.09.2016 tuvastas kriminaalhooldusametnik, teostades kell 20.30 hooldusaluse elukohta aadressile xxx kodukülastust, et hooldusalune ei ela nimetatud aadressil juba nädal aega. Telefonikõnes 26.09.2016, mis oli tehtud V.S-ile peale selle asjaolu tuvastamist, selgitas V.S , et elab xxx. Antud teada, et peab tulema selgitust andma kriminaalhooldusametnikule kontrollnõude rikkumise kohta. Oma 29.09.2016 antud seletuses selgitas ta, et ta ei teavitanud ametnikku oma elukoha vahetusest ette, kuna tahtis seda teha, aga töötas, teeb remonti, ja mõtles, et annab teada kõigest siis, kui tuleb registreerimisele. Palub kohtul kandmata karistuse osa täitmisele mitte pöörata - tal sünnib varsti poeg, ta pere ainus toitja. Palub määrata talle sotsiaalprogramm. Elukoha vahetus oli tingitud sellest, et üürileandja ei olnud nõus üürihinda vähendama. Esmakohtumise ajal 29.04.2016 V.S-ile selgitati katseaja kontrollnõuded ja kohustused. Arusaamist neist kinnitas ta oma allkirjaga. V.S suhtes on katseaja jooksul esitatud kohtule neli erakorralist ettekannet. Kriminaalhooldusametnik järeldab V.S käitumise põhjal, et hooldusalune hoidub jätkuvalt kõrvale kohtumääruse täitmisest. Seniseid võimalusi, mis kohus talle on andnud vabaduses, pole V.S suutnud seadusekuulekalt kasutada. Hooldusalune soovib läbida sxxx. Katseajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi "xxx mille eesmärk on aidata süüdimõistetuil omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, et nad suudaksid probleemsetes olukordades toime tulla. Katseaja jooksul on kohus korduvalt andnud hooldusalusele võimalusi oma käitumisega tõestada oma motiveeritust täita katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt. Süüdimõistetu käitumist on suunatud alates 29.04.2015 - V.S pole oma suhtumist muutnud. Juhindudes KarS § 76 lg 7 kriminaalhooldaja tegi ettepaneku V.S-ile mõistetud ja ärakandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. Kinnitas, et vaatamata elukoha muutmisest mitteteatamisele oli V.S telefonitsi alati kättesaadav. 2
(3)V.S selgitas, et varsti sünnib tal laps. Lubab, et rikkumisi enam ei kordu. Jääb elama oma praeguses elukohas ja töötama oma töökohas kuni katseaja lõpuni. Palus karistus täitmisele mitte pöörata. Kaitsja toetas V.S. Ta ise tunnistab, et lahkus oma elukohast, kuid tegemist oli ettenägematu olukorraga, kus ta pidi üürikorterit kiiresti vabastama. Samas on tema hoole all rase naine. Kolme kuu pärast peab sündima laps. Vanglasse saatmise korral kaotab V.S oma töökoha, tema perekond laguneb, naine jääb üksi last kasvatama. Palus karistus täitmisele mitte pöörata. Kaitsja esitas dokumentaalse tõendina 12.10.2016 abielutõendi V.S ja Linda Mitrovskaja (end Marhel) vahel. KOHTU SEISUKOHT Tutvunud toimiku materjalidega, süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kodukülastuse lehelt (lk 67) nähtub, et V.S ei elanud ühe nädala oma määratud elukohas aadressil xxx. Elukoha vahetamiseks hooldusalune luba ei ole taotlenud, rikkudes seega KarS § 75 lg 1 p 5 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust – saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kuigi V.S on juba korduvalt rikkunud temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Määratud elukohast lahkumine oli tingitud üürisuhete lõppemisega. Kontrollnõude rikkumist ei saa pidada kõige jämedamaks, see kestis lühikest aega, V.S oli ametnikule telefonitsi alati kättesaadav ning isik on oma uue elukoha aadressi nõudmise peale teatanu d ja see on kriminaalhooldaja poolt kontrollitud. V.S on hetkel uus kindel elukoht ning ta on motiveeritud tingimisi karistuse kandmise jätkamisest. V.S on vabastatud ennetähtaegselt temale mõistetud pikaajalisest vangistusest ning resotsialiseerimise kaalutustel vajab kriminaalhooldaja tugi seaduskuuleka käitumise kujundamiseks. Kohus peab otstarbekaks V.S suhtes kriminaalhoolduse jätkamist, mis oleks tõhusam kui vangistus, kuna võimaldab jälgida ja suunata süüdimõistetu käitumist vabaduses. Arvestades ülaltoodud, kohus jätab erakorralise ettekande rahuldamata /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
(3)