Obsah (5)
§ 238§ 180§ 179§ 175§ 126KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-17-1377 (kohtueelses menetluses nr 17265000004)
§ 238
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista L.M-ile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 (kümme) kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista L.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada L.M kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. L.M-i vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista L.M-ilt menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 969 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 80,75 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99917700024419 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-17-1377). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. CD turvakaamera videosalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 5.04.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 26.04.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest so alates 26.04.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 5.04.2017 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu L.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 13.11.2015 Tartu Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi (karistatus kustumata), 01.01.2017 kella 18.35 paiku Põlva linnas Kesk tn 39 Põlva Tarbijate Ühistu Edu Konsumi müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,7 liitrilise pudeli alkohoolset jooki Absolut Pears 40 % maksumusega 23,90 eurot ja möödus sellega kassast kauba eest tasumata. Sellise teoga pani L.M toime süstemaatilise varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja nõustus süüdistatavale esitatud süüdistuse sisuga. 2
(6)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused Põlva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Peeter Urman on 03.01.2017 esitanud Lõuna Prefektuurile avalduse (tl 2), mille kohaselt 01.01.2017 L.M varastas Põlva Tarbijate Ühistu kauplusest Edu Konsum asukohaga Kesk 39, Põlva maitsestatud viina 40% 0,7 liitrit hinnaga 23,90 eurot. Vargusega tekitatud kahju on 23,90 eurot. Avaldusele on lisatud CD turvakaamerate salvestisega. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (tl 3-4) nähtuvalt Põlva Tarbijate Ühistu reg. kood 10051286 juhatuse liikmed on Kristo Anderson ja Peeter Urman (mõlemad volitatud kuni 12.07.2017). Seega on tõendatud, et nimetatud isikud juhatuse liikmetena õigustatud Põlva Tarbijate Ühistu nimel toiminguid, sh avaldusi tegema. Kannatanuks tunnistamise määrusega (tl 5-6) on tõendatud, et PPA 09.01.2017 tunnistanud kannatanuks Põlva Tarbijate Ühistu registrikood 10051286 seoses asjaoluga, et 01.01.2017 varastati Põlva linnas Kesk tn 39 Põlva Tarbijate Ühistu Edu Konsumist 0,7-liitriline pudel alkohoolset jooki 40% maksumusega 23,90 eurot. Kriminaalasja juures oleval CD-l (tl 2a), mille kannatanu oma 03.01.2017 avalduse lisas, on turvakaamerate salvestised (faili nimi: BK_CH07_20170101_181250, kestus: 33 sekundit; BK_CH06_20170101_181305, kestus 15 sekundit; BK_CH01_20170101_181325, kestus: 4 sekundit). Salvestistest nähtuvalt L.M , kes on salvestistest kohtule äratuntav, 01.01.2017 poe müügisaalist alkoholi osakonnast võtab kõige ülemiselt riiulilt viinapudeli, pistab selle põue ning möödub kassadest viinapudeli eest tasumata. L.M-i kohtueelse menetluse käigus 05.01.2017 kahtlustatavana antud ütlustes (tl 11-12) on ta tunnistanud, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Süüdistatav on tunnistanud, et oli kahtlustuses märgitud ajal tugevas alkoholijoobes ega andnud endale aru, mida teeb. Raha tal ei olnud, kuid tahtis endale hankida alkoholi. Võttis letilt esimese ettejuhtuva pudeli viina, pani selle põue ning möödus kassadest selle eest maksmata. Selle pudeli alkoholi tarbis üksinda ära. Põlva Tarbijate Ühistu Edu Konsumi müügisaalis asuvad kaubad olid süüdistatava jaoks võõras vara kuuludes Põlva Tarbijate Ühistule. Möödudes viinapudeliga kassadest kauba eest maksmata soovis süüdistatav lõpetada asja senise valduse ja kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks asja senise valdaja nõusolek puudus. Sellise tahtluse olemasolule viitab ka süüdistatava käitumine nii müügisaalis kui ka teo toimepanemise järgselt ning on tõendatud ka süüdistatava enda kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlustega. Videosalvestistest nähtuvalt müügisaalis L.M esmalt veendus enda ümber vaadates, et tema läheduses kedagi ei oleks, seejärel võttis riiulilt viinapudeli ning asetas selle põue soovides varjata temal sellise kauba olemasolu, ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Ka kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlustes L.M on kinnitanud, et raha tal ei olnud, kuid tahtis hankida endale alkoholi ning et müügisaalist võetud viina tarvitas ta ära. Selline L.M-i käitumine viitab üheselt, et tema eesmärgiks oligi asja, s.o viinapudeli ebaseaduslik omastamine ehk poe omanik kestvalt kaubast ilma jätta ning enda kasuks pöörata, millise eesmärgi ta ka realiseeris. Seega on süüdistatava poolt kohtuistungil süü omaksvõtu, süüdistatava kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütluste, kannatanu 03.01.2017 avalduse ja turvakaamerate salvestistega tõendatud, et süüdistatav 01.01.2017 Põlva linnas Kesk tn 39 Põlva Tarbijate Ühistu Edu Konsumi müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,7 liitrilise pudeli alkohoolset jooki 40 % maksumusega 23,90 eurot ja möödus sellega kassast kauba eest tasumata, 3
(6)pannes sellega toime varguse. Kohtu hinnangul on L.M teo toime pannud kavatsetult, kuna poodi minnes oli tal eesmärgiks hankida alkoholi, kuigi ta teadis, et raha tal selleks pole. Süüdistusaktis on L.M-i toimepandud tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (Nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2009 otsus nr 3-1-1-87-08, p 10; 20.06.2013 otsus nr 3-1-166-13, p-d 6.1.-6.3, 7-8). Karistusregistri teatisest (tl 13-18) ja Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusest (tl 21-26) nähtuvalt on L.M mh kahel korral süüdi tunnistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest - seda nii Tartu Maakohtu 15.09.2015 otsusega kui ka Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusega. Seega toimepandud süütegude arv täidab süstemaatilisuse koosseisu. Uuritud tõenditest ( Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsuse sisu, käesolevas asjas varastatu) järeldub, et L.M on kalduvus varastada just alkoholi. Süütegude arvukus viitab asjaolule, et varastamine on L.M-i jaoks kujunenud elustiiliks. L.M-i süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib L.M-i poolt toimepandu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Kuigi algselt Põlva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Kristo Anderson esitas ka tsiviilhagi L.M-i vastu kuriteoga tekitatud kahju 23,90 euro nõudes (tl 9-10), siis 17.01.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avalduses (tl 35-36) kannatanu loobus L.M-i vastu esitatud tsiviilhagist seoses süüdistatava poolt nõutava summa hüvitamisega 12.01.2017 Põlva Tarbijate Ühistu Edu Konsumi kassasse. PPA Lõuna Prefektuuri õiendist (tl 37) nähtuvalt 12.01.2017 hüvitas L.M Põlva Tarbijate Ühistule 01.01.2017 vargusega tekitatud varalise kahju 23,90 eurot ja tõi selle kohta kinnituseks kassatšeki nr 5/79, mis on õiendile lisatud. Põlva Tarbijate Ühistu Edu Keskuse Konsumi kassatšekist nr 5/79 (tl 38) nähtuvalt on 12.01.2017 tasutud kassasse toote 1 tk eest 23,90 eurot. Seega on kannatanu 17.01.2017 avalduse, PPA Lõuna Prefektuuri õiendi ja kassatšekiga tõendatud, et süüdistatav on kuriteoga tekitatud kahju summas 23,90 eurot kannatanule 12.01.2017 täielikult hüvitanud. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab L.M-i süüd, mis kohtu hinnangul on alla keskmise. 4
(6)Süüd suurendab süüdistatava isik. Tegemist on korduvalt nii väärteomenetluse kui ka kriminaalkorras karistatud isikuga, kes pani kuriteo toime katseajal. Samas süüd vähendab varastatu väike väärtus ja asjaolu, et toimepandul ei olnud kannatanu jaoks raskeid tagajärgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud on süü puhtsüdamlik kahetsus ja kahju täielik vabatahtlik hüvitamine. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatav hüvitanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on L.M aastatel 2014-2016 neljal korral kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste kuritegude eest. Peale selle on teda aastatel 20122015 15-nel korral karistatud ka väärteomenetluse korras, sh samuti varavastase süüteo toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusega mõisteti L.M-ile koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ühes käitumiskontrollile allutamisega kolmeks aastaks. L.M pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 15.04.2016 otsusega (tl 19-20) KarS § 182 järgi rahalise karistusega 400 eurot, jättes KarS § 74 lg 6 alusel Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Peale seda pani L.M toime veel ühe kuriteo, milles teda käesolevalt süüdistatakse. Seega on L.M kriminaalhooldusel olles jätkanud kuritegelikku eluviisi. Viru Vangla kriminaalhooldusametniku 09.01.2017 vastusest nr 10-2/1211-1 PPA Lõuna Prefektuuri nõudekirjale nr 3.2-1/406-1 (tl 27-28) nähtuvalt on L.M määratud kriminaalhooldusele Tartu Maakohtu 13.11.2015 otsusega. L.M on kriminaalkorras mitmeid kordi karistatud ning kriminaalhooldusel on ta neljandat korda. Seega ei ole kriminaalhooldus ega senised karistused L.M-i puhul oma eesmärki täitnud. Senise katseaja jooksul on täitnud käitumiskontrolli nõudeid rahuldavalt. Käitumine viimase 6 kuu jooksul on muutunud positiivsuse suunas - ta käitub kriminaalhoolduses koostöövalmilt ja temaga saab koostööd teha. Positiivseks saab lugeda seda, et L.M on tegelenud aktiivselt tööotsingutega, on olnud arvel töötukassas ja on tööl olnud töölepingu alusel. Arvestades L.M-i isikut ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole enam põhjendatud. Seda eriti asjaolu valguses, et Tartu Maakohtu 15.04.2016 otsusega mõistetud rahaline karistus ei ole L.M-i puhul täitnud oma eesmärki, s.o mõjutanud teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.01.2017 vastusest (tl 39-40) ringkonnaprokuröri Ülle Hõraku 12.01.2017 päringule (tl 39-40) nähtuvalt on L.M rahalise karistuse täielikult tasunud. Rahalise karistuse tasumine iseloomustab L.M positiivselt. Teisalt iseloomustab L.M negatiivselt, et ta on jätnud tasumata kõik 15 temale väärteomenetluse korras määratud rahatrahvi. L.M tuleb karistada vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest. Arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist, kahe kergendava asjaolu olemasolu ning süü suurust, võib L.M-ile mõistetav vangistus olla sanktsiooni alamäärale lähedases ulatuses. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb mõistetavat karistust
§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada.
Kuna L.M on kuriteo toime pannud pärast eelmise kohtuotsuse tegemist, tuleb L.M-ile liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg-st 2 lähtudes käesolevas asjas mõistetavat karistust suurendada kogu eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5
(6)Erinevalt kaitsjast ja nõustudes prokuröriga kohus leiab, et L.M-ile mõistetav vangistus tuleb pöörata reaalselt täitmisele, vaatamata asjaolule, et L.M kohtuistungil andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. L.M on juba paljude aastate vältel käitunud õigusvastaselt, pannes toime erinevaid kuritegusid ja väärtegusid. L.M-ile on kohus varem korduvalt (Tartu Maakohtu 17.03.2014 otsusega, 15.09.2015 otsusega, 13.11.2015 otsusega) andnud võimaluse jätkata oma elu vabaduses, kuid L.M on seda usaldust kuritarvitanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Ei kriminaalhooldus ega ka ühekuuline šokivangistus ei ole mõjutanud L.M hoiduma uute süütegude toimepanemisest. L.M-i suhtumist üldkasulikku töösse iseloomustab kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande (ühes lisadega, tl 53-60) alusel tehtud Tartu Maakohtu 27.01.2017 määruses (tl 62-65) tuvastatu. Viidatud määrusest nähtuvalt tühistati L.M-ile Tartu Maakohtu 21.11.2016 määrusega (tl 50-52) määratud üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati PPA Lõuna Prefektuuri 07.09.2015 kiirmenetluse otsusega L.M-ile määratud rahatrahvi ärakandmata osa asemel täitmisel 1 päev aresti seoses asjaoluga, et L.M hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja jättis määratud viiest tunnist 2,5 tundi üldkasulikku tööd tegemata. Selline L.M-i käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist üldkasulikku töösse. Ka pole määratud üldkasulik töö mõjutanud L.M hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ka selle asjaolu valguses ei ole põhjendatud L.M-ile liitkaristusena mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga asendada. Otsuse põhjendused menetluskulude, asitõendi osas
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2017 töötasu alamäär kuus on 470 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 470, s.o 705 eurot.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 264 eurot (120 eurot – tl 46; 144 eurot – tl 76-78).
§ 180lg 1 alusel mõistab kohus L.M-ilt kõik menetluskulud riigituludesse välja.
Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (sissetulekud ei ole suured), peab kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus ja määrata
§ 180
lg 3 alusel L.M-ilt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõend - CD turvakaamerate videosalvestistega jätab kohus
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)