järgi, lühimenetluses Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON K.F , isikukood XXX, elukoht xxxx ; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel; kõrgharidusega; töötab xxxx, spetsialist; abielus, 2 alaealist last; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral; kahtlustatavana kinni peetud 30.10.2016-31.10.2016. Tõkendit ei ole kohaldatud. Avalikul kohtuistungil, 08.02.2017 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; 180 lg 3 ja
lg 1 kohus O T S U S T A S: K.F süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 4 (nelja) kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.10.2016-31.10.2016, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui K.F 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 08.03.2017.
lg 1 p 1 alusel võtta K.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada K.F-i viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista K.F-ilt menetluskuluna riigituludesse: - 705 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 108 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 813 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 67,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
II Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused K.F tunnistas end süüdi täies mahus ja kahetses toimepandut ning jäi oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Esitas taotluse enda ristküsitlemiseks, mille raames, vastates kaitsja ainsale küsimusele, avaldas, et on asunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahjusid, olles selleks koostanud kannatanuga maksegraafiku. Kuna käesolev kriminaalasi arutati lühimenetluses, siis saab kohus isikute ütluste hindamisel tugineda üksnes asja materjalidele. K.F-i kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt hakkas ta 30.10.2016 lõuna paiku, olles eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi, Kohtla-Nõmmelt sõitma. Ei tundnud ennast enam joobes olevana. 2 Ühel hetkel märkas enda ees tema hinnangul ootamatult ilmunud autot, millest püüdis mööda sõita, kuid riivas seda siiski peegliga. Peatus ja väljus autost. Teises autos oli kaks meest, kellega püüdis saavutada kokkulepet, et asi läheks vaid kindlustusse, kuna ta tunnistas oma süüd toimunud liiklusõnnetuses. Teine pool sellega aga nõus ei olnud ja helistas politseisse. Tekkis paanika ja hirm, ning endale aru andmata sõitis ta sündmuskohalt ära, kuid peeti hiljem politsei poolt kinni. Kinnipidamisel tuvastati alkoholijoove. Kinnitas, et peale avarii põhjustamist kuni kinnipidamiseni ta alkoholi täiendavalt ei tarvitanud. Avaldas juhtunu pärast sügavat kahetsust. Tunnistaja M I kriminaaltoimikust nähtuvad ütlused tõendavad süüteo asjaolusid. Ta on andnud ütlusi, et 30.10.2016 kella 13.50 ajal sõitis ta koos poeg P I Sondast Rakverre. Sämi ristmikul, kus on STOP märk, et sooritada vasakpööret, ta peatus. Lülitas sisse suunatule ja lasi mööda peateel liikuvaid sõidukeid. Äkki käis taga pauk ja seejärel nägi, kuidas tee triibulisel alal jäi ohutussaarele seisma xxxx, millest väljus autos üksi olnud meesterahvas. Ka nemad pojaga väljusid ja poeg hakkas kindlustuse jaoks fotosid tegema ning helistas seejärel 112. xxxx väljunud mees avaldas muret, et kaotab oma töö ja pere ning pakkus korduvalt lihtmenetlust, kuid kuna neile pojaga tundus, et mees oli alkoholijoobes, siis sellega nad ei nõustunud. Mees istus seejärel oma autosse ja lahkus sündmuskohalt. Poeg teavitas koheselt 112, et liiklusõnnetuse teine osapool lahkus sündmuskohalt. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus nr 75779, mille kohaselt K.F kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni /tl 2/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll - joobe tuvastamine /tl 3/; - Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk - joobe tuvastamine tõendusliku alkomeetriga, millega tuvastati alkoholijoove 1,27 mg/l kohta /tl 4/; - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-16/00062, mille kohaselt vastab mõõtevahend nõuetele/tl 5/; - 30.10.2016 Sämi-Sonda-Kiviõli mnt ja Tallinn-Narva mnt ristmikul toimunud liiklusõnnetuse materjalid koos lisadega, mis tõendavad sündmuskohal fikseeritud asjaolusid liiklusõnnetuse kohta /tl 10-17/; - P I tehtud fotod sündmuskohal 30.10.2016, mis tõendavad sündmuskohal fikseeritud asjaolusid liiklusõnnetuse kohta vahetult pärast liiklusõnnetust /tl 19-27/; - K.F-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll - K.F oli kahtlustavana kinni peetud 30.-31.10.2016 /tl 28-29/; - Rahvastikuregistri väljatrükk juhtimisõiguse kohta K.F omab juhtimisõigust /tl 38/ - kaadrikaitseväelase teenistusleht /tl 49/; - asutusesiseks kasutamiseks märkega ülevaade K.F-i koolitustest, teenistuskäigust, informatsioon puhkuste, õppuste kohta, tänukirjad, rahalised preemiad /tl 50-55/; - teenistuslik iseloomustus /tl 65-57/; - Tugikeskuse teatis /tl 58/. Tulenevalt KrMS § 61 sätestatust hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 3 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt on võimalik alkoholijoove tuvastada tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust ei süüdistuse põhjendatuse ega tõendite lubatavuse üle, s.o puudub kahtlus selles, et K.F juhtis 30.10.2017 mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Tema joove on tuvastatud nõuetekohaselt. Esitatud süüdistus on kohtus täiel määral tõendamist leidnud, K.F on talle etteheidetava teo toime pannud ning selles ka süüdi. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
K.F-ile süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et K.F-i tegevuses
K.F-i süüd kergendava asjaoluna
mõistes arvestab kohus pühtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikule hüvitamisele asumist. K.F on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest kehtivad karistused puuduvad.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades toimepanud süüteo ohtlikkust ja selle toimepanemise asjaolusid (sündmuskohalt lahkumine, mida kohus tõlgendab püüdena vabaneda vastutusest), ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistada K.F-i rahalise karistusega, kuna on seisukohal, et kergema liigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada 4 liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes. Kohus peab põhjendatuks mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida saab pidada piisavaks, et mõjutada K.F-i edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, s.o 4 kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Samas, arvestades K.F-i poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, et toimepandud süüteo näol on ilmselt tegemist juhusliku episoodiga tema elus, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamiseta, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Vaidlusaluseks küsimuseks tõusetus üksnes, et kas tuvastatud tehioludel toimepandud kuriteo korral tuleb K.F-i suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist
Kohus peab põhjendatuks kohaldada K.F-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. K.F-i alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga,1,27 mg/l kohta ja käesolevas kriminaalasjas ei ole vähimatki vaidlust tema poolt toimepandud kuriteo asjaolude üle tuvastatud on, et süüdistuses näidatud ajal ning kohas juhtis ta joobeseisundis olles sõiduautot, põhjustas liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Küsimus, kas isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või mitte ja kui pikaks ajaperioodiks, tuleb lahendada iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades, sealhulgas võttes arvesse milline on toimepandud süüteo konkreetne etteheidetavus. Kohtu hinnangul tuleb K.F-i teosüüd pidada suureks eelkõige tulenevalt sellest, et mootorsõidukit joobes juhtides põhjustas ta liiklusõnnetuse. Traagilisi tagajärgi ei olnud sündmuste käigul vaid juhuse tõttu. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis kujutab äärmiselt suurt ohtu kaasliiklejatele ning viitab keskmisest oluliselt kõrgemale teosüüle. Sellistel tehioludel on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu. Lisakaristust aga nagu põhikaristuski tuleb mõista
Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et K.F-ilt on põhjendatud
lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära 8 kuuks, kuna seda saab pidada piisavaks, et tagada tema õiguskuulekas käitumine edaspidi. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 108 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdistatava K.F kaitsja apellatsioon Viru Maakohtu 8. märtsi 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-10655 läbi vaatamata. Riigikohtu 24.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta K.F-i kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammanni määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 08.03.2017 kohtuotsus 1-16-10655 jõustus 24.05.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.