1-07-8789/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 oktoobril 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung 1-07-8789 Jüri Sakkart Inna Kosinets Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja Sergei Travnikov Viru Vangla esitatud materjalid M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks M.K (isikukood: XXX; viibib Viru Vanglas) Sergei Politsev RESOLUTSIOON Vabastada M.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.12.2010a. ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada M.K t järgima KarS §75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressilxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada M.K suhtes vastavalt KarS §75 lg 2 p.2,4,8 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle 2 kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 3) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.K-le. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.10.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1 M.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 05.10.2007 a. kohtuotsusega nr.1-07-8789 KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 kohaldamisega 1 aasta 2 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.08.2006.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 2 aasta 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.02.2007.a ja lõpp on 12.12.2010.a. M.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et vangistuse ajal on teda 14 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav ei õppi ega tööta kuid avaldas soovi töötamiseks. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel ja ametlikult poes. Kinnipeetav omab 5 klassi haridus ja eriala tal puudub. Vabanemisel asub elama õe juurde aadressil xxx. Suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ning saab aru selle vajalikkusest. Kuriteo osas tunnistab oma süüd ning loodab, et pere toetusel tuleb toime eluga vabaduses. Kinnipeetava sõnul on vanglas olek mõjunud šokina ning loodab et pärast vabanemist ei sattu enam tagasi. M.K on karistatud kohtu poolt 2 korral, tema kuritegelik käitumine avaldus 2006 aastal. Esimese süüdimõistva kohtuotsuse ajal oli ta 28aastane. Oli olnud 2006 aastal kriminaalhooldusel, katseajal jooksul pani toime uue kuriteo. Karistused olid liidetud ning määratud vanglakaristus . Kinnipidamiskohas viibib esimest korda. Viru Vangla ei toeta M.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M.K vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kuna vabanemisel ei ole tal kindla töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Peale selle viibides 2006 a. kriminaalhooldusel M.K ei suutnud hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. M.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. On tal vabanedes olemas elukoht ja võimalus saada tööd. Teda toetab õde. Kriminaalhoolduse ajaks pandavaid kohustusi suudab ta täita. Uusi kuritegusid ta enam toime ei pane. Seletas kohtuistungil, et ta on end parandanud, on aru saanud, et soovib elada seaduskuulekalt. . Prokurör leidis, et M.K ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada: ta on toime pannud raske kuriteo. Vangistuse kandmise ajal on ta korduvalt rikkunud korda ning saanud karistada. Isiku hoiakud näitavad, et ta on endiselt ühiskonnale ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur. Kaitsja on arvamusel, et M.Kuleb vabastada tingimisi enne tähtaega kuna peaaegu kogu karistusaja viibis ta kinnises kambris teiste kinnipeetavatega suhtlemisraskuste tõttu. Pole põhjust eeldada uute kuritegude toimepanemise riski. Distsiplinaarkaristused valis süüdimõistetu seetõttu ,et tal ei laabunud suhted kaasvangidega. Vabaduses on tal kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kõik tingimused M.K vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Vabanemisel ootab teda lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik M.K suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M.K , tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et M.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on M.K karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M.K on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seega on M.K aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M.K olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M.K püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3