KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2018 1-16-5093 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus A.S. (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- detsembri
- a määrus A.S. kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- juuli
- a otsusega asjas nr 1-15-4024 tunnistati A.S. süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5 ja 9, § 274 lg 1 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohaldades KarS § 64 lg-t 1, KrMS § 238 lg-t 2 ja KarS 68 lg-t 1, luges kohus A.S. i lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata.
- Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega tunnistati A.S. süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohaldades KarS § 64 lg-t 1, KrMS § 238 lg-t 2, § 65 lg-t 2, § 74 lg-t 5 ja § 68 lg-t 1, mõistis maakohus A.S. ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 5 alusel tingimisi pooleteist-aastase katseajaga täitmisele pööramata.
- Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega pöörati A.S. i karistus 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks luges kohus
- oktoobri
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- aprill
- novembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A.S. i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab A.S. i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna A.S. vabaneb
- aprillil 2018 vangistusest ning sel juhul ei ole võimalik enam käitumiskontrolli rakendada. A.S. i enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ka prokuratuur toetab
- Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusega jäeti A.S. karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et A.S. il on vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Samas on A.S. il mitu distsiplinaarkaristust üsnagi raskete rikkumiste eest. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal on aga ennetähtaegse vabastamise üks eeldus. Kohus hindas positiivselt A.S. i riigikeele õpet ja sotsiaalprogrammi läbimist, kuid ei pidanud seda tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks. Vabanemisjärgses elukohas ei ole võimalik kohaldada elektroonilist valvet. A.S. i isa, keda on kriminaalkorras karistatud, suhtleb A.S. iga ja võib teda negatiivselt mõjutada. A.S. il puudub vabanedes õppimiskoht, ka varasemalt ei saanud ta koolikohustuse täitmisega hakkama. Tõsiseks riskiteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mis muudab A.S. i käitumise agressiivseks. Varasemalt oli A.S. allutatud käitumiskontrollile ühes elektroonilise valve kohaldamisega. A.S. rikkus kohustust alluda elektroonilisele valvele ning tema karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusametnik hindas hooldusaluse suhtumist ja koostööd ametnikuga negatiivselt. Arvestades A.S. i sõltuvusprobleeme ja käitumist varasemal katseajal, kahtles kohus selles, et süüdimõistetu suudaks seekord katseaja läbida. Kohus arvestas ka asjaoluga, et A.S. on alaealine ning vabaneb vangistusest
- aasta aprillikuus, samas on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus suur. Olukorras, kus katseaja eduka läbimise võimalused on minimaalsed, ei pidanud kohus õigustatuks vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt ainuüksi tema alaealisuse tõttu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.S. i kaitsja L. Nirgi, kes palub maakohtu määruse tühistada. Kaitsja toob kaebuses välja A.S. it positiivselt iseloomustavad asjaolud. A.S. il on vabanemisjärgne elukoht; perekonna osas risk puudub, kuna vanemate abielu on lahutatud ja isa maksab igakuiselt elatist, mistõttu on võimalus negatiivseks mõjutamiseks ilmselt välistatud. A.S. il on võimalik saada tööle, süüdimõistetu ema on tasunud A.S. i kohtukulud ja trahvid. Vabaduses ei kavatse A.S. vanade tuttavatega suhelda. A.S. on osalenud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides. Lisaks märgib kaitsja, et A.S. on vajanud varasemalt psühhiaatri abi ja ta soovib ravi jätkata. On alust järeldada, et tema distsiplinaarrikkumised on tingitud tervisest. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning maakohtu määruses toodud seisukohad tuleks ümber hinnata. Kaitsja arvates on A.S. i käitumine vanglas näidanud, et süüdimõistetu on teinud positiivsed järeldused, jätkamaks elu seaduskuulekalt. A.S. on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu määruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades A.S. it ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid 2
(3)asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
- A.S. it on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab praegu karistust röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguste, asja omavolilise kasutamise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. A.S. i puhul on kuritegude toimepanemise põhjusteks majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju ja alkoholi kuritarvitamine (KoTo, tl 77).
- Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kolleegiumi usku sellesse, et A.S. on vangistuses käitumist muutnud ja otsustanud õiguskuuleka elu kasuks, murendab asjaolu, et A.S. il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. A.S. it on karistatud ebaviisaka käitumise eest noomitusega, allumatuse ja kambriukse sulgemise takistamise eest kartseriga. Sellised teod näitavad, et A.S. ei suuda isegi kontrollitud vanglakeskkonnas käituda õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.S. i sotsiaalsed oskused puudulikud ning ta kipub lahendama tekkinud probleeme vägivallaga (KoTo, tl 80). A.S. on käitunud vägivaldselt ka võimuesindaja suhtes.
- Kuigi A.S. ile anti kahel korral võimalus kanda karistust vabaduses (vt käesoleva määruse punktid 1–2), ei teinud ta kriminaalhooldusametnikuga koostööd, rikkudes tahtlikult talle kohtu poolt määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele (KoTo, tl 85). Nähtuvalt Harju Maakohtu
- oktoobri
- a karistuse täitmisele pööramise määrusest kuulutati A.S. kriminaalhoolduse perioodi ajal tagaotsitavaks, kuna ta ei ööbinud kodus ega tulnud koju tagasi (KoTo, tl 21). Seegi asjaolu räägib A.S. i ennetähtaegse vangistusest vabastamise vastu.
- A.S. i puhul on vanglas diagnoositud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetu sõnul on ta tarvitanud korduvalt narkootikume, sh kanepit igapäevaselt ning alkoholi kaks korda nädalas ning periooditi tihedamalt (KoTo, tl 79). Kohtu hinnangul suurendab sõltuvusainete, eriti alkoholi kuritarvitamine uute kuritegude toimepaneku riski, sest varem on A.S. just joobeseisundis toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Kuna A.S. tarvitas alkoholi regulaarselt, on oht kuritegelikule teele asumiseks märkimisväärne.
- On positiivne, et A.S. il on vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht. Samas tuleb arvesse võtta, et A.S. elas ka enne vangistust samas elukohas, kuid rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Ta suhtles põhiliselt endast vanemate sõpradega, kellega koos pani toime ka kuritegusid (KoTo, tl 79). Kuna A.S. on teiste poolt mõjutatav, võib ta asuda uuesti suhtlema kriminaalkorras karistatud sõpradega ning asuda kuritegelikule teele.
- Arvestades A.S. i käitumist vanglas, samuti tema varasemaid kuritegelikke käitumismustreid, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- detsembri
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3
(3)