S § 424 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o 73,20 eurot ja 100,80 eurot kaitsjatasu osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 645 eurot sundraha ja 14 eurot ekspertiisikulud mõista G.N-ilt riigituludesse välja.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD G.N -ile on esitatud süüdistus selles, et xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Nimelt tuvastati etanooli sisaldus veres 2,05 mg/g kohta (2,11+-0,06 mg/g kohta). G.N rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega G.N pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus G.N -i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 80 miinimumpäevamäära ulatuses (arvestades süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks miinimumpäevamäära 10 eurot) s.o. summas 800 eurot (kaheksasada eurot). Rahaline karistus mõista kandmisele ositi 10 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus G .N -ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. 2
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõis tetu.
lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645).
lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o 73,20 ja 100,80 euro kaitsjatasu osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 645 eurot sundraha ja 14 eurot ekspertiisikulud mõista G.N -ilt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.