Obsah (6)

§ 199§ 215§ 424§ 64§ 65§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6781 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Agu Timmi Krimin

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9; § 424; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses B.G süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. novembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Taavi Kiho (ik 39102115718) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta Taavi Kiho kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon läbi vaatamata.
3. Tagastada apellatsioon Taavi Kiho kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Taavi Kiho anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toimepaneva isikuna: - ajavahemikus 26.-27.11.2013 tungis koos P.T. i, F.E, A.K ja S.K seina lõhkumise teel Rakvere vallas Arkna külas OÜ Arkna Karjatalule kuuluvasse viljakuivatisse ning püüdis varastada seitset viljakuivatite mootorit (à 200 eurot) koguväärtuses 1400 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata. Lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot; - ööl vastu 17.01.2014 tungis koos F.E. i ja A.K tabalukkude lõhkumise teel Kundas Lähta teel asuvasse J.S. garaaži ja varastas M.S. minimootorratta Alpina väärtusega 1000 eurot, mootorrattakiivri väärtusega 50 eurot ja kompressori väärtusega 120 eurot, tekitades vargusega kogukahju 1250 eurot; - ajavahemikus 12.02.2014 kella 12.00 kuni 08.03.2014 kella 16.00-ni tungis aknaklaasi lõhkumise teel Vinni vallas Viru-Jaagupis Kesk tn 7 asuvasse Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Viru-Jaakobi koguduse töökoja hoonesse ja varastas mootorsae Husqvarna 254 väärtusega 250 eurot.
5. Lisaks süüdistatakse T. Kiho veel selles, et tema võttis 28.02.2014 kella 15.15 paiku koos R.K ja N.T Vinni valla Tammiku külas omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks A.N kuuluva sõiduki Opel Frontera registreerimismärgiga XXX väärtusega 2000 eurot ja sõitis sellega Tartusse.
6. Veel süüdistatakse T. Kiho selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles, ilma kasutamis- ja juhtimisõiguseta - 28.02.2014 kella 17.34 ajal Tartus Jaama tn 135 asuva hotell Raadi juures mootorsõidukit Opel Frontera registreerimismärgiga XXX . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII Est registreerimisnumbriga ARAF-0002 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,85 mg/l kohta; - 26.06.2015 kella 19.30 ajal Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas Tartu-RäpinaVärska maantee
7. km.-l mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0002 mõõtmise tulemusena oli T. Kiho väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta.
8. Viru Maakohtu
9. novembri 2016 otsusega mõisteti T. Kiho talle esitatud süüdistustes süüdi ning karistati

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9;

§ 215

lg 2 p 1, 2 (enne 15.12.2014 toimepandud episood);

§ 424

(enne 15.12.2014 toimepandud episood).

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuu võrra ja mõisteti T. Kiho lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetav liitkaristus kaetuks Viru Maakohtu 15.12.2014 otsusega T. Kihole mõistetud karistusega 7 kuud ja 2 päeva vangistust. 4.1. T. Kiho tunnistati süüdi ka

§ 424(pärast 15.12.2014 toimepandud episood) järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel T.

Kihole 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks arvestatakse

1. juuni
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2016 otsusega tunnistati talle esitatud süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi süüdi ka B.G , kelle osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

6. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist T. Kihole mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus

§ 57lg 1 p 3 mõttes T.

Kiho süü ülestunnistamise. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tulenevalt T. Kiho elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest oli kohtu hinnangul põhjendatud mõista T. Kihole karistused kvalifikatsioonide sanktsiooni keskmise määra lähedases määras reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul ei avalda tingimisi karistus isikule mingit mõju. T. Kihole oli kohaldatud kriminaalasja eeluurimisel tõkend elukohast lahkumise keeld, ta pidi ilmuma menetlustoimingutele, mida isik ei täitnud ja ta tuli vahistada. Kohtul puudus veendumus, et T. Kiho suudab täita

§-d 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isikut, pidas kohus põhjendatuks karistada T. Kiho vangistusega keskmises määras, liitkaristusena lõplikuks karistuseks mõistis kohus 1 aasta vangistust. 2

1. Kaitsja M. Meristo-Dmitrijev esitas Viru Maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb tühistada Viru Maakohtu
2. novembri 2016 otsus T. Kihole mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega lühendada T. Kihole mõistetud vangistuse aega. 7.1 Apellant leidis, et karistus on liiga range. Kevadel 2015, kui pidi toimuma kokkuleppemenetlus ja T. Kiho prokuratuuri ei ilmunud, oli prokurör valmis taotlema tingimuslikku vangistust. Hilisematel läbirääkimistel oli juttu 8-kuulisest reaalsest vangistusest, kuid nüüd mõistis kohus 1-aastase vangistuse. Apellant taotleb karistusaja lühendamist. 7.2 Enamik kuritegudest on T. Kiho poolt toime pandud mitu aastat tagasi ja sisuliselt puuduvad kohtuotsuses põhjendused, miks kohus just sellise karistuse mõistis. Praeguseks on T. Kiho viibinud vangistuses 6 kuud ja on oma tegudest juba selle ajaga järeldused teinud. 7.3 T. Kiho kahetseb tehtud kuritegusid ja palub kohtul arvesse võtta, et enamik tegudest on juba mitu aastat tagasi toime pandud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, hinnates T. Kiho kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 8.
4. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 8.
5. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et T. Kiho on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Süüdistatava kaitsja vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, taotledes vangistuse vähendamist. Apellant märgib, et kokkuleppemenetluses oli prokurör valmis taotlema tingimuslikku vangistust, kuid T. Kiho ei ilmunud prokuratuuri. Hilisematel läbirääkimistel oli juttu 8-kuulisest reaalsest vangistusest, kuid maakohus mõistis 1aastase vangistuse. Apellant palub kohtul arvesse võtta, et T. Kiho kahetseb oma tegusid ja seda, et enamik tegudest on juba mitu aastat tagasi toime pandud. 8.3 Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel. Maakohus on juba arvestanud T. Kihole karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamist.

Mingeid muid karistust veelgi kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus on selgitanud ka eripreventiivseid eesmärki silmas pidades, miks ei ole mõistetud isikule tingimisi vangistust tulenevalt T. Kiho varasemast korduvast karistatusest nii kriminaal- kui väärteokorras tuleb eripreventatiivses mõttes mõista T. Kihole karistused kvalifikatsioonide sanktsiooni keskmise määra lähedases määras reaalse karistusena. Kuna T. Kiho ei ole täitnud ka antud kriminaalasja eeluurimisel nõudeid menetlustoimingutele kohale ilmumiseks, tuli T. Kiho vahistada ning seetõttu puudus maakohtul ka veendumus, et T. Kiho suudaks edaspidi täita

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 8.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et T. Kihole mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. Apellatsioonis toodud argument, mille 3 kohaselt tuleb arvestada, et T. Kiho pani mitmed kuriteod toime mitu aastat tagasi, ei ole aluseks karistuse vähendamisele. Maakohus on korrektselt hinnanud kõiki asjaolusid kogumis ning põhistatult leidnud, et 1-aastane vangistus liitkaristusena on põhjendatud.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Agu Timmi 4 Mati Kartau