järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk summas 640 eurot,
lg 2 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud ja rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk summas 640 eurot. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2016. Jelena Džalalova A.N RESOLUTSIOON Vastavalt
lg 4 pöörata A.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-10332 mõistetud karistus, 8 (kaheksa ) kuud vangistust, täitmisele. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus A .N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks A.N-i 1 1-14-10332 vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu A. N ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Käesolev määrus edastada Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi kinnipidamisasutusele. A.N-ile , esindusele, Viru pärast Vangla kohtuotsuse jõustumist Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 1 5 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.03.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1479 tunnistati A.N süüdi
Otsustati kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.N ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kohustusi: A .N peab heastama kannatanule L B kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 516 (viissada kuusteist) eurot 62 senti hiljemalt 20.09.2015-ks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseajaks määrati 2 (kaks) aastat. Katseaja algus - 20.03.2014. Kohtuotsus on jõustunud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.12.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10332 tunnistati A.N süüdi
järgi ja karistati rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
lg 2 alusel mõisteti A.N-ile liitkaristuseks, arvestades Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.03.2014 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-14-1479, 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat ja rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses ehk summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Katseaja algus – 05.12.2014.
lg 6 alusel jä eti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.03.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus (8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat) täitmisele pööramata ja käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo eest mõistetav rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
Juhul, kui A.N ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande läbi vaatamisele, siis tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta ta vahi alla KrMS § 429 lg 1 alusel. 2 1-14-10332 Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune A.N rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 22.11.2016 kell 09:05 kontrollis Viru Vangla Sillamäe esinduse kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus Sillamäel, aadressil Pavlovi 4 hooldusaluse A.N alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove 0,130 mg/L. Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN: 111672 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise aeg on 31.12.2016). 22.11.2016 antud omakäelises seletuses kirjutas A.N , et jõi eile (21.11.2016) kella 21.00 ajal 300 grammi viina kuna oli tujust ära. Oma tegu kahetseb, lubab, et enam seda ei kordu. Esmakohtumise ajal 29.01.2015 A.N-ile selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi k riminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. A.N kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. 15.10.2015 lahkus A.N Eesti territooriumilt ning viibis ilma ametniku loata väljaspool Eestit. Kriminaalhooldusametnik koostas kirjaliku hoiatuse 12.01.2016 kuna isik rikkus kohustust mitte lahkuda Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. A.N on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 15.12.2015-16.02.2016, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele. 13.09.2016 A.N ei ilmunud registreerimisele põhjendades, et viibis sel päeval töölähetusel Saaremaal – tööauto läks seal katki ning ta ootas kuna auto parandatakse. Paar korda võttis telefoni teel ühendust ametnikuga, et hoida kursis millal ta saab tulla registreerimisele. Registreerimisele tuli alles 27.09.2016 kirjaliku kutse peale. Karistusregistri andmetel seisuga 24.11.2016 kehtivad väärteokaristused puuduvad. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes
HS § 31 lg 1 alusel taotleb kriminaalhooldusametnik A.N-ile määratud karistuse täitmisele pööramist, kuna A .N ei ole võimeline ega motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ning temaga toimunud sekkumised ei ole andnud oodatud tulemusi. Katseajal alkoholi tarvitamine selgelt näitab A .N -i hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata A.N-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune A.N seletas, et tarvitas alkoholi, kuna oli haige, eneseravi eesmärgil. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.N-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 alusel kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3 1-14-10332 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune A.N ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 22.11.2016 kell 09:05 kontrollis Viru Vangla Sillamäe esinduse kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus Sillamäel, aadressil Pavlovi 4 hooldusaluse A.N alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove 0,130 mg/L. Alkoholijoove fikseeriti alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN: 111672 (indikaatorvahendi järgmise kontrollimise aeg on 31.12.2016). A.N kinnitas alkoholi tarvitamist. Ta seletas, et tarvitas alkoholi, kuna oli haige, eneseravi eesmärgil. Sellega rikkus A.N
A.N ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitama alkoholi. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, A.N-i seletusi rikkumise kohta, on kohus veendunud, et A.N hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine A.N-i suhtes ei ole otstarbekas. Samuti asub kohus seisukohale, et täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei saa antud juhul tagada A.N-i katseaja edukat läbimist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb
lg 4 alusel pöörata A.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-10332 mõistetud karistus, 8 (kaheksa) kuud vangistust, täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, § 432 lg- st 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.