) § 69 lg 1 järgi Menetlusalune isik P.K isikukood XXX, elukoht xxx, ilma kodakondsuseta, emakeel – vene keel, töötu. Koht uväline menetleja Maksu-ja Tolliamet registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn. Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja - Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonna jurist Tiia Pukk. Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada P.K süüdi 14.02.2018 deklareeritava kauba tollikontrollist kõrvale hoides ja deklareerimata jättes liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest, so
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus P.K-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase P.K arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane P.K ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
S § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida P.K-lt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti “Bayron Exclusive Tobacco“ ja 200 sigaretti „Bayron White“, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. VTMS § 113 lg 5 kohaselt saata kohtuotsus P.K-le järgides VTMS § -s 41 sätestatut. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU 14.02.2018 kell 12.17 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Narva-2 piiripunkti Kreenholmi jalakäijate silla terminali liiklusriba reisija P.K , kellele oli see seitsmes piiriületus kalendrikuu jooksul. Reisija ei soovinud tollile piiriületusel midagi deklareerida. Tolliseaduse (
) § -de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati kokku 1000 sigaretti (800 tk Bayron Exclusive Tobacco ja 200 tk Bayron White, mis ei olnud isiku poolt mingilgi viisil deklareeritud. Sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Kokku 1000 sigaretti peeti kinni, pakendatud kilekotti ja paigaldatud tollitõkend nr.ET0056443 ja hoiustati Ida TP-i laos aadressil Vestervalli 7, Narva. Toimetades Vene Föderatsioonist Eestisse 1000 sigaretti üle ATKEAS -s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoides ja deklareerimata jättes, pani P.K toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona
lg 1 alusel s.o deklareeritava kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides ja kauba deklareerimata jättes. Maksu- ja Tolliameti edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. II. KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 22.03.2018. Kohtuistungile ei ole ilmunud menetlusalune isik P.K , kohtukutse on kätte toimetatud isiklikult. VTMS § 90 lg 1 p kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 2 0 päeva aresti. Isikut on väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: läbivaatuse akt (lk 7-8), isikut tõendava dokumendi koopia (lk 5), APEXi, karistusregistri piiriületuse väljavõte (lk 6-19), väärteoprotokoll (lk 20-25) ja taotlus menetluse jätk amiseks (lk 26). III. KOHTU PÕHJENDUSED KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 Väärteoprotokolli kohaselt rikkus P.K
Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et P.K süü on tõendatud. Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et P.K pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Objektiivne koosseis Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 57 lg 1 p 1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti. ATKEAS § 57 lg V kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud iga tubakatoote kogus moodustab 100 protsenti tubakatoodete aktsiisivabastusest. Ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti. ATKEAS § 27 lg 6 p-i 1 kohaselt maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab käesoleva seaduse § -s 571 sätestatud piirnorme. Sama paragrahvi lõike 6 p-i 2 kohaselt maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus. Tubakaseaduse § 6 lg 2 kohaselt isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS-t. Tuginedes ATKEAS § 571 punktile 1 on Maksu- ja Tolliametil alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. Samuti on isik regulaarne piiriületaja, kelle Vene Föderatsjoonis viibitud aeg on väga lühike. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et isiku poolt poolt Eestisse toimetatud 980 sigaretti on kaubanduslikus koguses ja kasutatakse ärilisel eesmärgil. Vastavalt riigipiiri seaduse § 8 lõikele 3, Vabariigi Valitsuse 10.07.1995 määrusele nr 259 ..Piiripunktide töökorralduse täiustamine" ja 17.09.1997 määrusele nr 176 ..Piirirežiimi eeskirja kinnitamine" kehtestatakse Narva-2 piiripunktis (edaspidi piiripunkt) töökorralduse eeskiri, mis määrab piiripunkti territooriumil ja hoonetes piirikontrolli teostavate ametnike ja teisi tööülesandeid täitvate isikute üldise töökorralduse, piiripunkti kaudu jalgsi piiri ületavate isikute, külaliste piiripunkti sisenemise ning piiripunkti territooriumil paiknemise, liikumise ja käitumise korra kohaselt deklareerimisele kuuluva või keelatud kaubaga on piiripunkti sisenemine keelatud. Vabariigi Valitsuse 25.06.
lg 1 alusel s.o deklareeritava kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides ja kauba deklareerimata jättes. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et P.K pani
S § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sigaretid olid peidetud riiete alla. Kohus leiab, et deklareerimisele kuuluva kauba tollikontrolli eest peitmine ja varjamine sellisel viisil, annab kinnitust sellest, et käesolevas väärteoasjas ei ole kahtlust, et isik pani teo toime kavatsetult, kus ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule
P.K seadis endale eesmärgiks tollikontrollist kõrvale hoides toimetada Venemaalt Eestisse Venemaal odavamalt kättesaadavaid tubakatooteid aktsiisivabalt ning koguses, millise aktsiisivaba toimetamine Eestisse ei ole lubatud ning soovist pääseda õigusaktidega ettenähtud maksude tasumise kohustusest, s.t varalise kasu saamise eesmärgil. Menetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on P.K tunnistanud, et 14.02.2018 toimetas Vene Föderatsioonist Eestisse maksuvaba kogust ületava koguse sigarette 1000 tk tollikontrollist kõrvale hoides need deklareerimata jättes. P.K sõnul ta peitis sigarette, et pääseda tolli kontrollist (lk 25). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et P.K pani
Seega on P.K täitnud
S § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle 4 toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt ning karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. P.K on
(kuni 30.06.2017) ja alates (01.07.2017
;
ja § 69 on dispositsioonilt identsed) § 69 lg 1 sätestatud rikkumiste eest varem korduvalt karistatud (vt karistusregistri väljavõte). Seadusandja on "Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse" eelnõu nr 393 SE seletuskirjas (Eelnõu § 1 p-de 17 ja 18) märkinud: "...
muutmisettepaneku kohaselt tuleks sätet täiendada selliselt, et väärteo eest oleks võimalik kohaldada karistusena ka aresti. Aresti kohaldamise võimaluse sätestamine on oluline meede süstemaatiliste salakaubavedaiate mõjutamiseks. Aresti kohaldamise aluse loomine tähendab ühtlasi ka üldkasuliku töö kasutamise võimalust. Riigikohus on oma lahendites ka võtnud seisukoha, millal lugeda vargus süstemaatiliseks. RKKK 31-1-66-13 viitab otsusele nr 3-1-1-87-08, mille punktis 10 on jõutud järeldusele, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Kusjuures pole oluline millise aja jooksul isik need toime paneb, vaid oluline on nende tegude omavaheline seos ehk sarnasus ( RKKK nr 3-1-1-66-13 p 6.2 ja p 6.3.). Asjaolude kohaselt on P.K alates 15.07.2013 toime pannud korduvalt
lg 1 ja
lg 1 (
P.K , tuues ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. Selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatuse hankimise allikaks. P.K on sarnaste korduvate väärtegude toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et P.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada P.K arestiga 20 päeva. 5 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-77-11). Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda, et ta pani teo toime kavatsetult. Arvestades P.K poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on suur. Kohus on seiskohal, et kuna menetlusalune isik P.K on süstemaatiliselt toime pannud
ja 69 sätestatud väärtegusid ning isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoiduma tahtlike väärtegude toimepanemisest, siis tuleb tema mõjutamiseks kohaldada aresti. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et P.K puhul on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes tegutseb teadlikult. Kohus märgib, et P.K on tasunud vaid ühe rahatrahvi kuid neli määratud rahatrahvi ei ole tasutud (sh TubS § 39 lg 1), mis viitab veelkord vajadusele karistada isikut arestiga. Samuti on isikult eelnevalt karistatud arestiga. Kohus leiab, et kui aresti mitte kohaldada, siis annab see ühiskonnale väära signaali, et alailma sarnaste tehioludega toime pandud õigusnormide rikkumise korral ei ole teo toimepanijal tõsiseid tagajärgi vaja karta. Kohus on seiskohal, et tulenevalt sellest, et menetlusalune isik P.K on süstemaatiliselt toime pannud
ja § 69 sätestatud väärtegusid (
ja § 69 on identsed) ning isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoiduma tahtlike väärtegude toime panemisest, tuleb tema mõjutamiseks kohaldada aresti. Koh us on seisukohal, et karistuse eesmärke ei ole arestist kergema karistusega võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul P.K karistada 20 päeva arestiga.
S § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel tuleb konfiskeerida P.K -lt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti “Bayron Exclusive Tobacco“ ja 200 sigaretti „Bayron White“, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadres sil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.