KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-3093 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Avalduse esitaja/sis
§ 2071, § 211, kohus määras: 1.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
- Asendada K.E-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,003659 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
- Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
- Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb K.E olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
- Selgitada K.E-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 6.
§ 2071
lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
- Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 11.06.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele K.E-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras väärteoasjas nr 2780,15,003659 07.05.2015.a otsusega K.E-le (isikukood XXX, elukoht XXXX) liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 40 trahviühikut, so 160 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.E 07.05.2015.a kella 12.20 ajal Tartumaal Tartu linnas Turu tänaval Sepa ja Ringtee tänavate vahel suunaga Ringtee tänava suunas mootorsõidukit BMW 525 ix reg.nr. XXXX asulasisesel teel kiirusega 80 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Otsus jõustus 25.05.
- Kuna K.E ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 11.05.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 palub avaldaja otsustada rahatrahvi 160 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil K.E kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et ei ole trahvist midagi tasunud, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid. Ta on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. 5 tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. K.E ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Anne Böckler on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Maksu- ja 2
(3)Tolliameti andmetel puudub võlgnikul töökoht ja seega ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. K.E-le on määratud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et K.E tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikutöö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
§ 2071
lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69;
§-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3
(3)