KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2016.a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2199 (14250100488) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill

§ 209

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON D.V Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: Pärnu Maakohtu 6.11.2012 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi mõistetud 6 kuud vangistus mille täitmine lükati

§ 74lg 1,3 alusel tingimuslikult edasi 18 kuuks.

Katseaeg alates 06.11.2012 kuni 05.05.2014. Pärnu Maakohtu 10.03.2009 kohtuotsusega mõistetud

§ 121

järgi 5 kuud vangistust mille täitmine lükati

§ 74lg 1,3 alusel tingimuslikult edasi 2 aastaks.

Katseaeg alates 10.03.2009 kuni 10.03.

1. Tõkend: 24.11.2015- kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, kuni 24.11.
2. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.V

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 ja alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.11.2012 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust Lk 1 / 4

§ 69

lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada vangistus 1 aasta (360 päeva) ja 6 kuud (6x30 päeva) 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.V kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata D.V ´ele kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavates sobivates sotsiaalprogrammides. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi. Rahuldada esitatud tsiviilhagi ja mõista D.V-lt välja kannatanu OÜ X kasuks 307,39 eurot, milline summa kanda OÜ X arveldusarvele nr X Swedbank. Välja mõista D.V´elt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 645 € ja tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 717 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada D.V ´el menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates maist 2016.a kuni aprillini 2017.a iga kuu

1. kuupäevaks võrdsetes osades summas 59.75 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni Lk 2 / 4 ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK D.V , olles varem toime pannud (06.11.2012 Pärnu Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus) varguse ja olles seega

§ 199

lg 2 p 1 tähendatud isik, 22.08.2013 kasutades võõraid - A.H isikuandmeid: nime ja isikukoodi X, tellis X OÜ-lt tellimuse nr 1493386 alusel kauba „kahe SIM kaardiga nutitelefoni + Tahvelarvuti 7“ + mälukaart, must komplekt“ hinnaga 199 eurot ja saatekulu 5,99 eurot, kokku 204,99 eurot. Ostu eest tasumiseks sõlmis D.V võõraid - A.H - isikuandmeid kasutades 22.08.2013 laenulepingu nr 010308229 ja lepingu tagatise graafiku nr 1 OÜ-ga X, lastes märkida lepingu päisesse laenusaajana võõra - A.H - nime, samale isikule kuuluva isikukoodi X ja oma ajutise elukoha aadressi X 8-4, Pärnu, ning sõlmis laenulepingu summale 307,39 eurot. Kauba sai D.V allkirja vastu kätte X OÜ kullerilt, kellele esitas enda isiku tuvastamiseks ID kaardi nr X, milline kuulus A.Hle ja oli alates 08.07.2012 omaniku poolt kaotatud (A.Hle oli 30.04.2013 väljastatud uus ID kaart). OÜ-le Koduliising jättis D.V ajavahemikuks 22.09.2013 kuni 22.08.2015 sõlmitud tagatise graafiku nr 1 alusel kauba hinna täies ulatuses tasumata, saades seega varalist kasu kahe SIM kaardiga nutitelefoni ja Tahvelarvuti 7“ ja mälukaart, must komplekt, omandamisega, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning OÜ-le X tekkis varaline kahju 204,99 eurot ja jäi laenulepingust tulenevalt saamata intressidena 102,44 eurot, kokku varaline kahju 307,39 eurot. Seega D.V , varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 209lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 6.11.2012 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista üks

§ 69lg 3 ja 4 alusel määrata D.V-le üldkasuliku töö tegemise ajaks üks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja osaleda

§ 75lg 2 p 8 alusel kriminaalhoolduse poolt määratud sobivates sotsiaalprogrammides.

Kannatanu OÜ X on soovinud teavitust kohtuistungi toimumise aja kohta. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe Lk 3 / 4 sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanule on kohtuistungi toimumise aeg ja koht teada antud. Kannatanu ei soovinud kohtuistungile tulla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi. Kannatanu OÜ X poolt esitatud tsiviilhagi tekitatud kahju 307.39 euro (laenusumma 204,99 eurot ja intressinõue 102,40 eurot) nõudes kuulub rahuldamisele. Küll ei ole nõude rahuldamise aluseks õige kokkuleppes märgitud norm – VÕS § 1043. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna laenuleping, mille D.V kannatanuga sõlmis, oli sõlmitud teise isiku nimel tema eelneva nõusoleku ja hilisema heakskiiduta, oli leping TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 130 lg 2 sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama ka teisele poolele tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. TsÜS § 130 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta esindajaga tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud esindusõigus ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud. Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on käesoleval juhul käsitatavad nii laenusumma, mille kannatanu D.V poolt teise isiku nimel sõlmitud lepingu alusel välja maksis, kui ka lepingus sätestatud intressid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 4 / 4