J. Süüdistatav N.N, isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11.09.2015.a otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.N
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada N.N eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2015.a – 24.12.2015.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda N.N kandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada N.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.09.2015.a otsusega nr 1-15-7175 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista N.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 717 (seitsmesaja seitsmeteistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb N.N ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on N.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks N.N-ile täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.N kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista N.N-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 97,68 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 742,68 (seitsesada nelikümmend kaks eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 61,89 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700037533 ning selgituse “N.N, otsus nr 1-16-1380, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
- 21.detsember 2015a viibides elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles ise alkoholijoobes pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi oma elukaaslasele S. S. 2-3 korda vastu nägu, korduvalt rusikaga kõhtu ja kehasse, pigistas ja muljus rindasid ning tiris juustest, tekitades kannatanule paremale otsmikule verevalumi, verevalumid ja kriimustuse kaelale, vasakule õlavarrele verevalumi, mõlemale põlvele verevalumid, paremale tuharale verevalumi, rindadele hulgaliselt kriimustusi ja vasakule rinnale verevalumi ning füüsilist valu. Seega pani N.N toime
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo so lähisuhtes teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus N.N süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamist 8-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistus ajavahemikul 22.12.2015.a – 24.12.2015.a, so 3 päeva N.N kantud karistusaja hulka.
lg 2 alusel suurendades 7 kuu ja 27 päevast vangistuskaristust Tartu Maakohtu 11.09.2015.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra, mõista N.N-ile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva.
lg 5 ja
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohustada N.N lisaks ka
N.N on teadlik menetluskuludest kokku 742,68 eurot ja nende tasumisest, soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.N, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.N süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.N menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,68 eurot (tl 40-43). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. N.N on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib N.N-ile ilmselgelt üle jõu. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.