1-16-1793/3

(16230101011)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Oleg Zolotarjov Kriminaalasi P.F-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Maksim Kink Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2016 Süüdistatav P.F – isikukood XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; kõrgharidusega; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX, espediitor; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.10.2014 otsusega KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega, millest 3 kuud 27 päeva asendati ÜKT-ga 234 tundi (karistus kantud); tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 02.04.03.2016) Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.F KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel, tulenevalt lühimenetlusest, vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. 1
3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (02.-04.03.2016) ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
4. Kohaldades KarS § 69 sätteid asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 11 kuud ja 27 päeva vangistust 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on P.F allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata P.F-ile kriminaalhooldaja.
6. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta P.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.F loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
7. Välja mõista P.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 322,50 eurot (kolmsada kakskümmend kaks eurot 50 senti) ja määratud kaitsjale makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulud summas 442,50 eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus P.F juhtis tahtlikult 02.03.2016 kella 18.13 ajal Tallinnas Mustakivi tee 17 juures mootorsõidukit – veoautot Scania registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (P.F-i väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,05 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,95 mg/l) ning ta põhjustas liiklusõnnetuse. Sellise käitumisega rikkus P.F liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega P.F pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311,
8. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3