järgi 3kuuse vangistusega
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.F
järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa)
lg 1 alusel arvestada A.F-i eelvangistuses viibitud aeg 11.03.2016.a – 12.03.2016.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda A.F-i kandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada A.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.05.2014.a otsusega nr 1-14-4747 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista A.F-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 328 (kolmesaja kahekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb A.F ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on A.F kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.F kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus A.F-i süüditunnistamist
järgi ja karistamist 8kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 11.03.2016.a - 12.03.2016.a, so 2 päeva A.F kantud karistusaja hulka.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 328 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Taavi Mattisel teostada 18 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada A.F järgima kontrollnõudeid
lg 1 alusel.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta A.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 726,60 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.F, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.F-i süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas A.F-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses maksutud tasu 81,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 52.80 eurot, kokku kaitsja tasu 134.40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.