1-14-3490/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3490 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus K.M-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.M ja tema kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat GerdaJohanna Pellole määruskaebemenetluses K.M-ile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista K.M-ilt välja menetluskulud 72 eurot, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello osutatud õigusabi eest.
7. K.M-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „K.M, 1-14-3490, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. mai 2014 otsusega mõisteti K.M-ile KarS § 121; § 199 lg 2 p 8; § 215 lg 2 p-de 1, 2; § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1 aasta 10 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus K.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu
12. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistus karistusaja hulka ja K.M-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust alates
13. detsembrist
15. Viru Vangla esitas
16. detsembril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Viru Maakohtu
18. veebruari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei kaalu K.M-i võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) üles tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus). K.M on diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ning isiku sotsiaalsed oskused on nõrgad. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla hindas uute kuritegude toimepanemise riski suhteliseks kõrgeks. Kuna K.M ei ole töökohta ja tema majandusliku toimetuleku oskus on väga nõrk, pidas ka maakohus uute kuritegude toimepanemist tõenäoliseks. Positiivsena tõi maakohus esile, et K.M on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides ja majandustöödel ning püsinud noortele suunatud motivatsiooniprogrammis. Määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse K.M ja tema kaitsja advokaat GerdaJohanna Pello, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. Advokaat toob välja, et K.M-i vabastamine teenib karistuse eripreventiivseid eesmärke paremini kui karistuse kandmise jätkamine. Tegemist on väga noore inimesega ning pikk vangistus võib talle mõjuda pigem negatiivselt. K.M-i positiivne iseloomustus kaalub üles isiku varasema elukäigu. Kinnipeetav on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning ta tõesti soovib muutuda. Allutamine käitumiskontrollile aitaks K.M elu järje peale saada ning ei ole alust arvata, et ta hakkaks uusi kuritegusid toime panema. Tal on olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning kinnipeetav soovib vabaduses jätkata õpinguid ja asuda osalise ajaga tööle.
21. K.M kinnitab, et on vangistuse jooksul muutunud. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ning vangla on näidanud ülesse usaldust ja võimaldanud K.M viiel korral oma kodu külastada. Vabanedes soovib kinnipeetav minna õppima, töötada ja vabal ajal olla abiks koduta loomade varjupaigas. K.M on loobunud narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest. Süüdlane ei pea õigeks vangla ohuhinnangut ning kinnitab, et ei jätka uute kuritegude toimepanemist. K.M pani kuriteod toime noorelt ning palub kohtul võimalust näidata, et ta on nüüd suureks kasvanud ja soovib elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu järeldused
22. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ei vabasta ka ringkonnakohus K.M tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Eelkõige tingib sellise otsustuse kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Hoolimata suhteliselt noorest east on K.M oma elu jooksul pannud toime mitmeid eriliigilisi kuritegusid. Sealjuures kannab ta hetkel karistust katseajal toime pandud kuritegude eest. K.M on nõrgad sotsiaalsed ja majanduslikud oskused ning ta on kuritarvitanud erinevaid psühhotroopseid aineid. Need riskid ei ole kantud karistuse aja jooksul veel piisaval määral hajunud. Kuigi K.M on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning soovib muutuda, ei tekita see kohtus veel piisavalt usaldust, et kinnipeetav tõesti suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. Seetõttu tuleb K.M karistuse kandmist jätkata ning veel tegeleda kriminaalset käitumist põhjustanud probleemidega.
23. Kriminaalhooldus võib tõesti motiveeritud süüdlast aidata suunata õiguskuulekale käitumisele. Samas on K.M varem käitumiskontrolli tingimusi rikkunud ja pannud toime uue kuriteo. Ka hetkel ei ole tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud laitmatu. Seega arvestades veel kõrgeid riske kuritegude toimepanemiseks ning K.M-i varasemat elukäiku, ei ole kindel, et kriminaalhooldus sellel korral õnnestuks. Ainuüksi noor iga ja esimesed sammud muutumise suunas ei saa veel tuua kaasa tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. veebruari 2016 määrus muutmata, K.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
26. K.M-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
27. septembri 2015 otsuse p-dest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel K.M-i kanda. Mati Kartau Maarika Kuusk / Aarne Sarjas