§-de 175 lg 1 p-de 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista R.A-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et R.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 802,00 € Maksetähtaeg 13.01.2017 Viitenumber 99916700014954 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-596 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud: 2 R.A süüdistatakse selles , et tema 24.04.2015 kella 14:07 paiku juhtides Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste maantee ja Nõo-Kambja tee ristmikul kallurit Volvo FM12 reg nr XXXX suunaga Nõo poolt Kambja suunas, sõitis kõrvalteelt liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid rikkudes külje pealt sisse Otepää poolt Tartu suunas liikunud maasturile Suzuki Grand Vitara reg nr XXXX, mida juhtis A.K.. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai: maasturi Suzuki Grand Vitara juht A.K. järgmisi kehavigastusi: vasaku niudeluu ja puusanapa killustunud murd verejooksuga vasakpoolsete niude- ja reiearteri harudest, vasaku küünarluu lahtine topeltmurd kodarluupea nihestusega, vasakpoolse IV roide murru kahtlus; põrna kapslialune rebend; põrutuskolded põrnas, vasakus kopsus ja kusepõie seinas; verevalum vasakul vaagna külgseinas ja vasaku reie külgpinnal. Liittrauma tüsistusena tekkis A.K. verekaotusšokk ja edasise haiglas viibimise ajal kahepoolne kopsupõletik ning selle tõttu äge hingamispuudulikkus. Nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ja pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud. maasturis Suzuki Grand Vitara kaasreisijana viibinud A.K. sai kerge kehavigastuse. R.A rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. R.A rikkus kehtiva liiklusseaduse § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. R.A rikkus kehtiva liiklusseaduse § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani R.A toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega ettevaatmatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, s o KarS 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanud A.K. ja A.K. ei ole R.A vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud. Karistuse liik ja määr: KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui R.A ei pane 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: 3 Vastavalt
§-dele 173 lg 1 ning 175 lg 1 p 1 ja 3 tuleb R.A-lt sisse nõuda ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot A.K. vigastuste iseloomu tuvastamiseks teostatud kohtuarstliku ekspertiisi eest (tl 29-35); Riigi õigusabi tasu – 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.A süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on
§-le 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral (1,5 palga alammäära) 645 eurot.
lg 1 p-de 3, 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka ekspertiisitasu summas 61 eurot ja määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 96 eurot.
lg 3 alusel on põhjendatud anda R.A-le võimalus tasuda menetluskulu 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvesse võttes tema majanduslikku olukorda ja kohustust hüvitada kokkuleppe alusel kannatanutele tekitatud kahju. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.