1-15-5018/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kriminaalasja number Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 1-15-5018

1. märts 2016 Jõhvi kohtumajas kirjalikus menetluses Kohtunik Erakorraline ettekanne Deniss Minzatov Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 2.03.2016 erakorraline ettekanne M.V ´ile Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks M.V, isikukood XXX , elukoht: xxx Juhindudes KrMS § 427, kohtunik Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva 2.03.2016 erakorraline ettekanne M.V suhtes rahuldada. Pikendada M.V-le Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega 1-15-5018 määratud katseaega 6 kuu võrra s.o. kuni 09.03.
2. Määrata M.V-le määratud katseajaks täiendav kohustus – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu M.V-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele M.V´ile määratud katseaega 6 kuu võrra. M.V tunnistati Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi M.V täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtususi. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus M.V kohustust mitte tarvitada alkoholi. 1 Rikkumine seisnes selles, et 25.02.2016.a. ilmus M.V registreerimisele ning esitas kriminaalhooldusametnikule väärteoprotokolli nr AB1464066 ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Väärteoprotokollis on kirjas, et M.V juhtis 25.02.2016 kell 7:45 Jõhvi ja Ahtme linnaosade vahelisel Pargitaguse teel mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,51 mg/l kohta. M.V väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. 25.02.2016 antud kirjalikus seletuses M.V selgitab, et 25.02.2016 kell 8:00 politsei poolt reidi käigus tuvastati tal alkoholijoove 0,51 mg/l. Tunnistab, et eelmisel päeval tarvitas 0,33 liitrit pipraviina ravi eesmärgil. Tarvitamist kahetseb ja palub kohtul ennast karmilt mitte karistada, kuna kasvatab üksi kolme last. Samas palub anda talle võimalus tõestamiseks, et edaspidi suudab neid nõudeid täita ning on nõus katseaja pakendamisega 6 kuu võrra, selleks, et heastada oma eksimust. Esmakohtumine M.V-ga toimus 02.10.2015, mille käigus talle selgitati kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuse täitmise tähenduse ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. M.V kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 25.02.2016 ilmus M.V registreerimisele ning teavitas kriminaalhooldusametnikku, et hommikul tabas teda politsei reidi käigus joobes juhtimise eest ning kõrvaldas juhtimiselt. Vaatamata sellele, et M.V rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et M.V-le võiks anda veel ühe võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. M.V on kriminaalhooldajaga olnud koostöövalmis, käitumine vestlustel on korrektne, tunnistab oma viga, kahetseb tehtut ning ilmutab motivatsiooni oma käitumist muutma. M.V töötab xxx. Karistusregistri andmetel seisuga 02.03.2016 uusi rikkumisi pole. Kriminaalhooldaja leiab, et M.V-le tuleb anda veel üks võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Kriminaalhooldusametnik taotleb pikendada M.V-le määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 09.03.
3. Ettepaneku tegemisel kriminaalhooldusametnik lähtus M.V puhul positiivsetest asjaoludest ning ametnik peab otstarbekaks veelkord anda M.V-le võimalus oma elukorralduse ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas. Katseaja pikendamine võimaldab efektiivsemalt ellu viia hoolduskavas püstitatud eesmärgid ning motiveerib M.V seaduskuulekale elule. KOHTU SEISUKOHT Katseaja kestel on M.V eiras kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada õikohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87-1 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle 2 vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks katseaja pikendamine. Peale seda, arvestades M.V suhtumist kohustuste tätimisesse kohus peab otstarbekaks määrata temale katseajaks täiendav kohustus – osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohus leiab, et M.V ´ile täiendava kohustuse määramine aitab tal parandada oma eluviisi, mis aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata M.V-le täiendav kohustus: osaleda sotsiaalprogrammis ning pikendada katseaega 6 kuu võrra. Kohtunik Deniss Minzatov 3