KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7526 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Va

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdimõistetute Denis Elksninši ja Anton Golovanovi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega tunnistati Denis Elksninš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati D. Elksninš süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D. Elksninšile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt, määrates, et koheselt kuulub D. Elksninšil ärakandmisele 10 kuud ja 25 päeva vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 3 aastat 7 kuud ja 5 päeva ei pöörata KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui D. Elksninš ei pane 4 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega tunnistati Anton Golovanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. Samuti tunnistati A. Golovanov süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti A. Golovanovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt, määrates, et koheselt kuulub A. Golovanovil ärakandmisele 1 aasta ja 19 päeva vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 11 päeva ei pöörata KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui A. Golovanov ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus mõistis D. Elksninšilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,23 eurot, transpordi- ja hoiukulud 554,45 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest 252 eurot, DNA ekspertiisi tegemise eest 1387 eurot, värvkatteekspertiisi tegemise eest 26,33 eurot ja DNA ekspertiisi tegemise eest 589 eurot.

§ 180lg 3 alusel määras maakohus D.

Elksninšile menetluskulude summas 3534,01 eurot tasumise ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 295 eurot. Maakohus mõistis A. Golovanovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,23 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest 252 eurot, DNA ekspertiisi tegemise eest 1387 eurot, värvkatteekspertiisi tegemise eest 26,33 eurot ja DNA ekspertiisi tegemise eest 589 eurot.

§ 180lg 3 alusel määras maakohus A.

Golovanovile menetluskulude summas 2979,56 eurot tasumise ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 249 eurot.

1. Süüdimõistetud D. Elksninš ja A. Golovanov esitasid maakohtu otsuse peale määruskaebused. 2.
2. Süüdimõistetu D. Elksninš vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas ning taotleb kulude osalist riigi kanda jätmist. Süüdimõistetu märgib, et on viimase kursuse üliõpilane. Õpingute lõpetamisel omandab D. Elksninš kõrghariduse, mis annab talle võimaluse leida töökoht ning teenida seaduslikku sissetulekut. D. Elksninš viitab üldisele tööpuudusele nii Narvas kui ka Ida-Virumaal üldse, mille põhjal väidab, et sellise lühikese aja jooksul on töökoha leidmine peaaegu võimatu, mis omakorda seletab seda, et võimatu on peret ülal pidada, rääkimata menetluskulude hüvitamisest. Veel märgib D. Elksninš, et 06.01.2012 sündis tal poeg, keda ta peab ülal pidama. Tema elukaaslase jaoks on tegemist teise lapsega ning seega koosneb nende pere neljast liikmest. Hetkel elavad nad vaid lastetoetustest. D. Elksninš lisab, et neil tuli loobuda oma sõiduautost riigi heaks. Seetõttu on praegu võimatu maksta igakuiselt 295 eurot menetluskulude katteks. 2.
3. Ka süüdimõistetu A. Golovanov vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, märkides, et on maksevõimetu. A. Golovanov on töötu ning töökoha leidmine on varasema töökogemuse puudumise tõttu raskendatud. Peale selle põeb ta hüpertooniatõve, mis diagnoositi vanglas viibimise ajal. Seoses tervisliku seisundi halvenemisega peab A. Golovanov käima uuringutel ja läbima vastava ravi, mis võib perearsti hinnangul võtta aega ligi kolm kuud. Seega ei ole ta kolme kuu vältel võimeline menetluskulusid määratud korras tasuma. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et D. Elksninši ja A. Golovanovi taotlused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 3.1.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust 2 tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 3.

1. Kohtukolleegium leiab, et süüdimõistetute määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetute kanda jätmine seaks ohtu nende resotsialiseerumise või käiks neile üle jõu. Süüdimõistetute näol on tegemist 26- ja 23aastaste noormeestega, kellel ei esine nende tervislikust seisundist või mõnest muust asjaolust tulenevaid takistusi töötamiseks. Süüdimõistetu A. Golovanov on küll avaldanud, et põeb hüpertooniatõve, millega seoses peab käima uuringutel ja saama ravi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sellise haigusega, mis ei võimaldaks haigust põdeval isikul teha jõukohast tööd ja elatist teenida. Üksnes asjaolu, et süüdimõistetu on töötu ehkki ta on võimeline tööd tegema, ei saa kohtu arvates tingida menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Muid argumente A. Golovanov menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks esitanud ei ole. 3.
2. Süüdimõistetu D. Elksninš on menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise taotluses tuginenud ka asjaolule, et tal sündis käesoleva aasta alguses laps ning koos elukaaslase lapsega koosneb nende pere neljast liikmest. Pere sissetuleku moodustavad üksnes lastetoetused. Ka siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et süüdimõistetul on võimalik asuda tööle, et teenida sissetulekut. Tööleasumist ei takista ka ülikooliõpingud. Täiesti asjakohatu on ringkonnakohtu hinnangul D. Elksninši seisukoht, mille kohaselt peaks kohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise üle otsustamisel arvesse võtma, et neil tuli loobuda oma sõiduautost riigi heaks. Kohus rõhutab, et sõiduauto MB E200 CDI (reg.nr XXX) konfiskeeriti A.Ž. kui kuriteoga saadud vara, mis oli omandatud olulises osas kuriteo toimepanija D. Elksninši arvel. Seega oli tegemist ebaseaduslikul teel saadud varaga, mille konfiskeerimist ei saa mingil juhul käsitleda varast riigi heaks loobumisena.
3. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdimõistetute D. Elksninši ja A. Golovanovi kaebused neilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus