kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav H.L, isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; keskharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 26.04.2012.a otsusega
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.01.2016.a. § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada H.L
järgi ning karistuseks mõista 5 (viis)
lg 1 alusel lugeda H.L eelvangistuses viibitud aeg 16.01.2016.a – 17.01.2016.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda H.L kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust H.L suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui H.L ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus H.L süüditunnistamist
järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 16.01.2016.a - 17.01.2016.a, so 2 päeva H.L kantud karistusaja hulka.
alusel jätta 4 kuu ja 28 päevane vangistuskaristus H.L suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.L ei pane 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu
lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.L, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3
Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.L menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 73,92 eurot (tl 39-43). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H.L on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib H.L-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades H.L varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 718,92 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.