Kriminaalasi nr 1-07-15141 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 10.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Suvi juuresolekul prokuröri

§ 203lg 1 alusel rahatrahviga 3600 eesti krooni; 4.

Viljandi Maakohtu 10.oktoobri 2000.

§ 142

lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 10 kuu pikkuse vabadusekotusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 5. Viljandi Maakohtu 29.augusti 2001.

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekotusega, millele liideti osaliselt varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust;

1. Viljandi maakohtu 12.augusti 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 8-kuulise vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;
2. Viljandi Maakohtu 26.aprilli 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 30-päevase vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 9-kuuline vangistus;
3. Viljandi Maakohtu 04.juuli 2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2-kuuline vangistus ja 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. L.K on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.K uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 28% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et L.K ei ole vabanemisel kindlat elukohta. Ainsana oleks tal võimalik elama asuda oma emast mahajäänud korterisse, mis seisab hetkel tühjana. Kindlat töökohta ega sissetulekut tal vabanemisel garanteeritud ei ole. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võivad lisaks elukohaprobleemidele ja majanduslikule toimetulematusele mõjutada ka alkohol, tutvusringkond ja kasiinode külastamine. Samuti on tema lähedaste toetus minimaalne ega aita tal igapäevaelus toime tulla. Probleemiks on ka see, et süüdimõistetu ei ole valmis kuulama teiste isikute arvamusi ja usub väga kindlalt enda arusaamistesse ümbritseva suhtes. Varasemalt kriminaalhooldusel olles ei ole süüdimõistetu alati täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, kuid samas on ametnikuga olnud koostöövalmis ja viisakas. L.K kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning soovib karistuse lõpuni kanda. Süüdimõistetu sõnul käib ta praegu vanglas sotsiaalabiprogrammides, mille ta tahab ära lõpetada ja samuti soovib ta võimalusel kutsehariduse omandada. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on L.K kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna L.K ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning soovib vangistuses sotsiaalabiprogrammides osaleda ja kutse omandada, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. Kohus hindab positiivseks, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise ja harimisega tegelemiseks, ta on vangistuses omandanud keskhariduse, läbinud sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“ ning osaleb ka käesolevalt sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“. Samas aga tuleb arvestada, et ta on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kes kannab käesolevalt neljandat reaalset vangisust, mis on talle mõistetud liitkaristusena varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud muuhulgas teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Mõistetud vangistusest on süüdimõistetul enam kui 2 aastat veel kandmata. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu korduvalt rikkunud vangla sisekorda ja käitunud agressiivselt, mistõttu on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega, kuigi süüdimõistetu käitumises on näha positiivseid muudatusi, ei ole kohtul siiski materjalide põhjal tekkinud piisavat veendumust, et ta oleks praeguseks enda käitumist vajalikul määral korrigeerinud ning suudaks edaspidiselt vabaduses seaduskuulekalt käituda. Samuti puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva suhteliselt pikaajalise katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisejärgsed elutingimused. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ja sissetulekut, mistõttu on reaalne oht, et ta jätkaks vabanemisel kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil, eriti arvestades seda, et ka varasemalt on ta pannud süütegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ja hasartmänguvajaduste rahuldamiseks. Samuti suurendab uute kuritegude riski alkoholi kuritarvitamine ja sellest tulenev võimalik impulsiivne ja vägivaldne käitumine, mistõttu on oluline, et süüdimõistetu läbiks enne vabanemist vangistuses juba alustatud sotsiaalabiprogrammid ning tegeleks oma kuriteoriskide maandamisega. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata L.K (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik