Obsah (5)

§ 132§ 29§ 123§ 133§ 30

4-18-3518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3518 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik O.H

§ 132

p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.06.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,001263 muutmata ja O.H kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 21.06.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse xxxx O A koostas 06.06.2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt O.H juhtis 13.02.2018 kell 7.40 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Lagedi- Aruküla-Peningi tee
2. kilomeetril mootorsõidukit xxxx, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusolukorrale ja teeoludele mille tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunast otseliikunud sõiduautoga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxxx AS-ile ja OÜ-le Xxxx ning tervisekahjustused T R-T. O.H rikkus liiklusseaduses (LS) § 50 lg 3 p 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.06.2018 otsusega karistati O.H LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.
4. Menetlusalune isik esitas 04.07.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistada ja menetluse lõpetada

§ 29või § 30 alusel.

Kaebuse kohaselt ei põhjustanud v astassuunavööndisse kaldumis t valitud sõidukiirus, vaid tee nõuetekohane märgistamata jätmine. Kaebusele lisatud kirjas Maanteeamet tõdeb, et tee märgistus oli autojuhtide tõttu tõepoolest kulunud. Kuigi maanteeamet ol i üles pannud märgi “ohtlik teelõik”, ei olnud võimalik tee keskjoont näha. Seetõttu võtsid vastutulevad autod kurve hooletult, mis omakorda tingis vajaduse sõita tee ääre poole. Tee äär oli ohtlik ja menetlusaluse isiku sõiduk “põrkas” selle vastast tagasi, vastutulevale autole ette. Kohtuvälise menetleja otsus on motiveerimata ning süüd ei hinna tu õigesti. Otsusest ei nähtu milline o leks olnud “sobiv” piirkiirus. 4. Kohtuväline menetleja nõus tus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas seisukoha Alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Liiklusõnnetus ei toimu kunagi halbade teeolude tõttu , vaid siis, kui sõiduki juht teeb midagi valesti või jätab midagi tegemata. Väärteokoosseis on täidetud. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Inimkannatanuga liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole käsitatav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§- st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ab ovo).

1. O.H-le heidetakse ette, et ta juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit kohandamata oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusolukorrale ja teeoludele. Selle tulemusena kaotas ta sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis vastassuunavööndisse , kus põrkas kokku otse liikunud sõiduautoga xxxx . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse, kus tekkis varaline kahju ja isikukahju. See on LS § 223 lg 1 kohaselt karistatav.
2. O.H juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kell 07.40 toimus Raasiku vallas, Lagedi- Aruküla-Peningi tee
3. kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx põrkas kokku vastassuunast otseliikunud sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx . Seda tõendavad liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll , tunnistajate A K (sõiduki xxxx juht) ja T. R-T (sõiduki xxxx sõitja) ning menetlusaluse isiku enda ütlused (väärteotoimik lk 1-2, 4-21, 24-25, 39, 26, 40). Liiklusõnnetuse akti ja mõlema sõiduki vaatlusprotokollide (väärteotoimik lk 1-2, 22 ja 23) kohaselt said sõiduki xxxx omanik Xxxx AS ja sõiduki xxxx omanik Xxxx OÜ varalist kahju. M õlemal autol on deformeerunud esiosa. Liiklusõnnetuses sai kannatada sõiduki xxxx sõitja T. R-T. SA Põhja -Eesti Regionaalhaigla teatise ja isiku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati tal parema rangluu murd (opereeritud 14.02.18), VI rinnalülikeha kompressioonmurd, rinnakumurd, VI-X roide murd vasakul, vasakpoolne vähene õhkrind, põrutuskolded mõlemas kopsus, nahaalune verevalum paremal labakäel. Tervisekahjustused tüsistusid traumajärgse mõlemapoolse kopsupõletikuga (väärteotoimik lk 28, 36).
4. Menetlusalune isik leiab, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli tee kurvis ääre- ja keskjoone märgistuse puudumine. Maanteeameti kiri kinnitab märgistuse kulumist selles kohas (tl 6).
5. LS § 50 lg 3 p 2 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Tee äär on kohtu hinnangul käsitatav sellise etteaimatava takistusena. Tee ääre vastu sõites muudab sõiduk liikumissuunda. Mida suurem on kiirus, seda suurem on liikumissuuna muutus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli teekatteks lumelörtsi ja soolalume seguga kaetud libe püsikate. Te libedust kinnitab ka O.H ise (väärteotoimik lk 4 0). Nii tee libedus kui ka märgistuse kulumine olid asjaolud, mida tuli sõidukiiruse valikul arvestada. Juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada (vt RKKo 3-1-1-80-12 p 6.1). O.H ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tajus keerulisi liiklusolusid.
6. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. O.H pani teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses. Ta oli teadlik valitsevast keerulistest teeoludest ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ette näinud valesti valitud sõidukiiruse tagajärge – liiklusõnnetuse põhjustamine. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
7. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 133

p 7 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsm ise huvisid. O.H-le on määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o on üks neljandik sanktsiooni maksimumist. Arvestades liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ning teo toime panemist ettevaatamatusest, saab süüd lugeda väiksemapoolseks. O.H on varem karistamata isik ning kohus prognoosib tema allumist karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele heaks. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse õigesti. 12. Kohus ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada juhul kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Oludes, kus liiklusõnnetuses on saanud inimene arvestatavaid vigastusi, ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. 13. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik