1-13-7654/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-7654 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuasi Vangla materjalid H.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.I (ik XXX) viibib Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg, 08.03.2016.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.04.2017.a ning määrata ta Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.I katseajal KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse poolt eraldataval sotsiaalpinnal; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohustada H.I käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - mitte suhelda talle teadaolevalt sõltuvusprobleemidega ja kriminaalkorras karistatud isikutega; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
4. H.I-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. H.I vabastada määruse jõustumisel.
6. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja H.I-le. prokurörile, Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.I tähtaega vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne H.I mõisteti Pärnu Maakohtu 01.11.2013.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 9 järgi karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.07.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva. Kohtuotsus jõustus 04.02.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 16.10.2013.a ja lõpp on 12.04.2017.a. 2 H.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 3 korral karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetav on osalenud riigikeele õppes ja läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Osaleb tööhõives, probleeme ei esine. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. H.I kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel esialgne elukoha võimalus XXX linnavalituse poolt pakutaval sotsiaalsel elamispinnal. XXX linnavalitsus on sotsiaalse elamispinna olemasolu kinnitanud, samuti on linnavalitsus nõus võimaldama toimetulekutoetust. H.I soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama sotsiaalkorterisse XXXs, tööle saamise perspektiiv on olemas. On nõus minema alkoholivastasele ravile. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab H.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.I viibib vangistuses esimest korda. Kuivõrd H.I karistuse lõpuni on jäänud aasta ja karistusest on ära kantud üle kahe aasta vangistust, siis oleks otstarbekas määrata nii katseaeg kui käitumiskontroll karistusaja lõpuni 12.04.
7. Leian samuti, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustuste määramine on põhjendatud. H.I on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi ja osaleb tööhõives. Vastavalt kriminaalhooldaja arvamusele on H.I esialgne elukoha võimalus XXX linnavalituse poolt pakutaval sotsiaalsel elamispinnal. XXX linnavalitsus on sotsiaalse elamispinna olemasolu kinnitanud, samuti on linnavalitsus nõus võimaldama toimetulekutoetust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et H.I võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas esimest korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud H.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla ja prokurör toetavad H.I ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist. 3 Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
8. Eha Popova Kohtunik 4